Nevel'sk
Nevel'sk (ven.: Не́вельск, japon.: ネベリスク Neberisku, edel 1946. vot — japon.: 本斗 Honto) om Venäman lidn Sahalinan agjan Sahalin-saren suves. Se om Nevel'skan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel 2010. vot — rajonan).
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 10,528 ristitud |
Pind | 9 km² |
Pämez' | Aleksei Šabel'nik (kül'mku 2017—) |
Telefonkod | +7−42 436-xx-xxx |
Avtokod | 65 |
Aigvö | UTC+11 (MSK+8) |
Istorii
vajehtaAinalaižiden Ponto-Kesi- i Turumai-küläd mainitasoiš vspäi 1789. Vll 1855−1875 kaks'jaine ohjanduz oli küliš — Venäman imperijan i Japonijan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Japonijha 20. voz'sadal lidnalaižes Honto-volostikš Maokan makundas. Vl 1920 raudte ühtenzoiti žilod Maokanke. Vhesai 1945 oli Japonijan palaks, šingotihe kalankazvatusel, jädumatomal meriportal (vspäi 1927) i imperatorižel sodaškolal. Sai lidnan statusad vl 1946, nimitihe Gennadii Nevel'skoi-admiralan kanzannimen mödhe.
Nevel'sk šingotase kalanpüdandan meriportal i kalankazvatusel, mugažo merikolledž i röunman sodaväged sijadasoiš Nevel'skas.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Tataran sal'men suvipäivnouzmaižel randal, lühüdoiden Nevel'skai- (ven.: Невельская) i Kazačk- (ven.: Казачка) jogiden alangištoiš (lanktas merhe), seičeme metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Suvisahalinskhasai om 73 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 91 km avtotedme vai 307 km raudtel. Lähembaine lidn om Holmsk 43 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal, 44 km raudtedme vai 47 km avtotedme.
Nevel'sk om Venäman lähembaine Japonijannoks lidn, matkad Hokkaidon Soi-nemehesai om 124 km suvhe orhal. Sidon optine kabel' 570 km pitte zavodiše lidnas i ühtenzoitab Japonijan Sapporon Isikari-ezilidnanke.
Meriport om saudud pudotadud gruntal. Jäl'gmäine luja manrehkaiduz oli vn 2007 2. päiväl elokud (6,1 magnitudanke). Nevel'sk alištub lavinoile.
Tobmuz
vajehtaKaik kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Nevel'skan ližaks, znamasine om Gornozavodsk-žilo (3711 rist. vl 2021). Ümbrikon pind om 1445,40 nellikkilometrad.
Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan pämehed oma Vladimir Pak (2005−2017), Vasilii Rotočev (1998−2005).
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 682 ristitud, lidnümbrikon kaks' koumandest, vn 2021 — 10 608 ristitud. Kaik 10 681 eläjad oli lidnas i 15 716 eläjad kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24 800 eläjad vl 1992.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma saudud puspäi lidnas: Jumalanmaman Sündundpäivän (letihe vll 1995−1998) i Jumalanmaman «Kacu tüništoitushe»-jumalaižen (om sätud vll 2013−2015).
Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž päivkodid, kaks' keskškolad (nomer 2 i 3), čomamahtoiden škol, lapsiden sädamižen keskuz. Sahalinan merikolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Muštnik Sevsk-, Sebež, Boksitogorsk- i Nahičevan'-laivoiden pölištunuzile (19.01.1965) radon aigan merimehile-kalanpüdajile vl 2017
-
Nevel'sk-raudtestancii vl 2016
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Lidnan da lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (nevelysk.sakhalin.gov.ru). (ven.)
- Lidn da lidnümbrik Sahalinan agjan ohjastusen oficialižel sakhalin.gov.ru-saital. (ven.)
Nevel'sk Vikiaitas |
Sahalinan agjan lidnad | ||
Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk | ||