Nacijoiden ühtištuz

Nacijoiden ühtištuz (angl.: Commonwealth of Nations, edel 1946. vot Britanine Nacijoiden ühtištuz, angl.: British Commonwealth of Nations), lühüdaks Ühtištuz (angl.: The Commonwealth), om suverenižiden valdkundoiden ičetahtoine organizacii.

Ühtištusen ühtnijad:      Nacijoiden ühtištusen ühtnijad      Kandidatad ühtnijoile (ei ole)      Nacijoiden ühtištusen enččed ühtnijad (Irlandii i Zimbabve)      Suren Britanijan merentagaižed i rippujad territorijad

Nacijoiden ühtištusen emblem

Ühtištusen aluz om pandud vl 1887 männuden Londonas kolonialižen konferencijan aigan, sid'päi andaškanzihe kolonijoile avtonomišt dominion-statusad ümbärdamha sodoid ripmatomudes. Ezmäižed ühtnijad oma Avstralii, Kanad, Sur' Britanii, Suviafrikan Tazovaldkund, Uz' Zelandii. Vn 1931 Vestminsteran statut vahvišti rahvahidenkeskeižen organizacijan oiktuzlišt statusad. Jäl'ghine ližaduz mäni vl 1947, Indii i Pakistan kändihe ühtnijoikš. Jäl'gmäižikš tuliba ühtištushe Gabon i Togo vn 2022 kezakus.

Enččen Britanižen imperijan läz kaik ühtnijad mülüdas Ühtištushe, mugažo nened valdkundad ühtnedas: Kamerun, Mozambik, Namibii, Ruand. Kaik om 56 valdkundad-ühtnijad (2023). Päfater sijadase Londonas. Oficialine kel' om anglijan kel'. Kaik 2,4 mlrd ristituid elädas valdkundoiš-ühtnijoiš, heišpäi 94 % oma Afrikan i Azijan eläjad.

Ühtištusen pämez' om britanine monarh (nüg. Karl Koumanz'). Päsekretar' om Patrisia Skotland (Patricia Scotland, Dominik) vn 2016 sulakuspäi, ezimez' (kahteks vodeks) om Ruandan Pol' Kagame-prezident vn 2022 kezakuspäi.

Tütärorganizacijad oma Nacijoiden ühtištusen Azjaline Nevondkund, Nacijoiden ühtištusen sekretariat, Nacijoiden ühtištusen fond, Laudkund britanižiš sodakaumoiš.

Irdkosketused

• Nacijoiden ühtištusen sekretariatan sait (thecommonwealth.org). (angl.)

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.