Kizel

Kizel (ven.: Ки́зел, perm. komi: Кыдзӧл кар) om Venäman lidn Permin randan päivnouzmas. Se om Kizelan lidnümbrikon (edel vn 2018. sulakud — rajonan) administrativine keskuz da pala.

Kizel
Кизел

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	15,319 ristitud
Pind	75,81 km²
Telefonkod	+7−34 255-xx-xxx
Avtokod	59, 81, 159
Aigvö	UTC+5 (MSK+2)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1750 samha raudkivendod, vspäi 1797 — kivihil't-ki, nimtihe jogen mödhe. Vl 1789 pästtihe töhö Kizelan tegint. Vl 1879 «Čusovoi — Solikamsk»-raudte läbiti žilod, i sadaškanzihe kivihil't äjan tegimištonmahtusel. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1926 5. päiväl sulakud. Vl 1960 samižen maksimum oli, 12 mln tonnoid vodes. Vl 2000 kivihilen samine om loptüd.

Kizel šingotase kivivoičuhundusiden tegimel i raudten edheotandoil. Ende maidtegim radoi mugažo. Kätihe omblendfabrikad türmatud naižiden kolonijaks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kizel-jogen randal (24 km pitte, Kaman hurapol'ne bassein), Keskuralan päivlaskmaižel ezimägištol, 330 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Karstkarad oma olmas lidnan territorijal.

Matkad Permihesai om 140 km suvipäivlaskmha orhal vai 240 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Gubah 25 km suvhe orhal vai avtol i Aleksandrovsk kaks'toštkümnes kilometras pohjoižhe.

Tobmuz

Rasik-žilo raudtesaranno (6 rist. vl 2017) mülüi lidnankundha Kizelan ližaks edel vn 2018 sulakud. Lidnankundan pind oli 75,81 km².

Andrei Rodigin radoi lidnan jäl'gmäižeks pämeheks vn 2016 keväz'kuspäi, om valitud da radab Kizelan ümbrikon pämehen vspäi 2018.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 587 ristitud, lidnankundan — 19 599 ristitud, rajonan (nüg. lidnümbrik) koume nelländest, vn 2021 lidnan — 15 619 ristitud. Kaik 15 572 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 60 687 eläjad vl 1959, sidä kesken türmatud mehed otiba läz nelländest. Vl 1989 kaik 36 746 ristitud elihe lidnas. Ristitišt poleneb teravas kivihilen samižen lopindan tagut da pahan ekologijan samižen jäl'ghe taguiči.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' om avaitud lidnas vl 1996 (ližasauvuz vl 2005). Sen ližaks Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' oli ende, saudihe sidä vll 1863−1867, poukahtihe vl 1932.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž päivkodid (nomer 6, 7, 9, 19, 44), kaks' aluzškolad (nomer 12 i Kospašan), kaks' keskškolad (nomer 1 i 11), lapsiden sädamižen keskuz, muzikškol, sportškol. Kizelan politehnine tehnikum om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

• 
  Znam lidnan röunal (2015)
• 
  Küllästamižfabrikan ei täuzin letud sauvused vl 2009, Kijevan mašinansauvomižen tegim oli evakuiruidud sihe Suren sodan aigan
• 
  «Ural»-restoran (1997)
• 
  Vedenpuhtastuzstancii kaivudel Leninan nimed om sauvomižes, vn 2011 nägu
• 
  Leninan ird (2015)

Irdkosketused

• Lidnümbrikon tobmuden oficialine sait (kizelraion.ru). (ven.)
• Lidnan informacine sait (kizel.ru). (ven.)