Kansk (ven.: Канск) om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipäivnouzmas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Kanskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo vspäi 1934, ei mülü rajonha.

Kansk
Канск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 86,816 ristitud
Pind 96,3 km²
Kansk Канск
Pämez' Andrei Beresnev
(viluku 2019—)
Telefonkod +7−39 161-xx-xxx
Avtokod 24, 84, 88, 124
Aigvö UTC+7 (MSK+4)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud nügüdläižhe sijha vl 1636 kuti Kanan lidnuz (ven.: Канский острог) kaičemha ümbrištod kalaidajiden heimoiden londoišpäi, nimitihe Kan-jogen mödhe. 1740-nzil vozil Sibirin trakt läbiti eländpunktad. Kansk sai lidnan statusad vl 1782. 19. voz'sadal lidn oli kuldan samižen da nahkoiden ümbriradmižen keskuseks.

Kanskan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, energetine (Kanskan LEK sijaližel bural hilel), tömašinsauvomine (bumagantegijad mašinad), sauvondkonstrukcijoiden pästand, mugažo plastikpakuitesen tegim radab.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Kan-jogen muugotil randoil (Jenisein oigedpol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 175 km päivlaskmha orhal vai 230 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Borodino 60 km suvipäivlaskmha orhal vai 70 km sil-žo avtotel.

Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +0,3 C°, kezakun-elokun +15,5..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun −17,7..−20,2 C°. Ekstremumad oma −49,6 C° (viluku) i +39,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,5 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +10 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +0,1 C°). Paneb sadegid 398 mm vodes, enamba kezakus-elokus (48..65 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (11..22 mm kus) i sulakus (21 mm).

Tobmuz

vajehta

Kansk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind om 100,66 km², lidnan — 96,3 km².

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Nadežda Kačan (keväz'ku 2012 — kül'mku 2018).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 94 226 ristitud. Kaik 90 231 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 110 tuhad eläjid vll 1990−1995.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert' (1797−1804), kaks' jumalanpertid i časoun'.

Kaik nell' kolledžad (pedagogine, politehnine, tehnologine[2], kirjištoiden) i kaks' tehnikumad (medicinine[3], saraktehnologijoiden da maižandusen) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Kanskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kanskan tehnologižen kolledžan sait (kansk-tc.ru). (ven.)
  3. Kanskan medtehnikuman sait (kanskmedteh.ucoz.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Krasnojarskan randan lidnad
Ačinsk | Artömovsk | Bogotol | Borodino | Divnogorsk | Dudink | Igark | Ilanskii | Jeniseisk | Kansk | Kodinsk | Krasnojarsk | Lesosibirsk | Minusinsk | Nazarovo | Noril'sk | Sosnovoborsk | Šaripovo | Zaozörnii | Zelenogorsk | Železnogorsk | Ujar | Užur