Kansk
Kansk (ven.: Канск) om Venäman lidn da lidnümbrik Krasnojarskan randan suvipäivnouzmas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Kanskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo vspäi 1934, ei mülü rajonha.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 86,816 ristitud |
Pind | 96,3 km² |
Pämez' | Andrei Beresnev (viluku 2019—) |
Telefonkod | +7−39 161-xx-xxx |
Avtokod | 24, 84, 88, 124 |
Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud nügüdläižhe sijha vl 1636 kuti Kanan lidnuz (ven.: Канский острог) kaičemha ümbrištod kalaidajiden heimoiden londoišpäi, nimitihe Kan-jogen mödhe. 1740-nzil vozil Sibirin trakt läbiti eländpunktad. Kansk sai lidnan statusad vl 1782. 19. voz'sadal lidn oli kuldan samižen da nahkoiden ümbriradmižen keskuseks.
Kanskan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, energetine (Kanskan LEK sijaližel bural hilel), tömašinsauvomine (bumagantegijad mašinad), sauvondkonstrukcijoiden pästand, mugažo plastikpakuitesen tegim radab.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Kan-jogen muugotil randoil (Jenisein oigedpol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Krasnojarskhasai om 175 km päivlaskmha orhal vai 230 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Borodino 60 km suvipäivlaskmha orhal vai 70 km sil-žo avtotel.
Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +0,3 C°, kezakun-elokun +15,5..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun −17,7..−20,2 C°. Ekstremumad oma −49,6 C° (viluku) i +39,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,5 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +10 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +0,1 C°). Paneb sadegid 398 mm vodes, enamba kezakus-elokus (48..65 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (11..22 mm kus) i sulakus (21 mm).
Tobmuz
vajehtaKansk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind om 100,66 km², lidnan — 96,3 km².
Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Nadežda Kačan (keväz'ku 2012 — kül'mku 2018).
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 94 226 ristitud. Kaik 90 231 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 110 tuhad eläjid vll 1990−1995.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert' (1797−1804), kaks' jumalanpertid i časoun'.
Kaik nell' kolledžad (pedagogine, politehnine, tehnologine[2], kirjištoiden) i kaks' tehnikumad (medicinine[3], saraktehnologijoiden da maižandusen) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
vajehta-
Triumfaline bembelüläh vl 2011
-
Korostelevan torg Eläban Eziauguižen Stroican kafedraliženke päjumalanpertinke tagamal, vn 2015 nägu
-
Ph. Ondrii Ezikuctud jumalanpert', vn 2015 nägu
-
Zell'lauk vl 2011 (om letud vll 1909−1912 kut torguindsauvuz)
-
Kanskan kodirandantedištandmuzei (2013, ende «Furor»-sinematograf)
-
«Kosmos»-kinoteatr (2010. voz' vai sen aigemba)
-
Raudtesild Kan-joges päliči vl 2015
-
Kanskan avtobusstancii vl 2013
-
Kansk-Jeniseiskii-päraudtestancijan sauvuz vl 2017
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaKansk Vikiaitas |
Krasnojarskan randan lidnad | ||
Ačinsk | Artömovsk | Bogotol | Borodino | Divnogorsk | Dudink | Igark | Ilanskii | Jeniseisk | Kansk | Kodinsk | Krasnojarsk | Lesosibirsk | Minusinsk | Nazarovo | Noril'sk | Sosnovoborsk | Šaripovo | Zaozörnii | Zelenogorsk | Železnogorsk | Ujar | Užur | ||