Džordžtaun (Gajan)

Džordžtaun (angl.: Georgetown) om Gajanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Mülüb kuti lidn Demerara-Mahaik-agjaha.

Džordžtaun
Georgetown
Valdkund Gajan
Eläjiden lugu (2012) 143,395 ristitud
Pind 50 km²
Džordžtaun Georgetown
Pämez' Patrisia Čeiz-Grin
(2016—)
Telefonkod +592
Aigvö UTC−4


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Lidn om valdkundan politikan, opendusen da tegimišton keskuz. Meriport om lidnas eksportiruimha läz kaikid tavaroid Gajanaspäi (kaikiš znamasižed lugul — sahar, boksitad).

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1781 alamalaižil Demerar-jogen Borselen-sarel kuti Starbruk / Tabrok. Vspäi 1784 se kändihe Alamaiden kolonijoiden administrativižeks keskuseks. Vl 1812 britanijalaižed anastiba eländpunktad i nimitiba nügüdläižikš Georg III-kunigahan oiktastuseks. Vl 1842 elokun 24. päiväl Džordžtaun sai oficiališt lidnan (angl. city) statusad.

Vn 1966 semendkuspäi Džordžtaun om ripmatoman Gajanan pälidnaks.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Pohjoižes šurupoliškos, valdkundan pohjoižes, 0 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Atlantižen valdmeren randal. Demerar-jogi sädab estuarii lankten valdmerhe, i lidn seižub sen päivnouzmaižel randal.

Klimat om subekvatorialine neps. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2260 mm vodes, kuivemb om uhokus-keväz'kus da sügüz'kus-redukus (80-110 mm kus).

Eläjad vajehta

Vl 2012 250 tuh. ristitud elihe lidnas ezilidnoidenke (150 km²), se om valdkundan kaikutte koumanz' ristit.

Vl 2002 rahvahan enambuz oli afrikalaižed (53%), mulatad (24%) da indijalaižed (20%). Religijan mödhe om äi hristanuskojid da induizman uskojid.

Transport vajehta

Avtobusad, taksid, venehed da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Kaks' lendimportad om läz lidnad. Rahvahidenkeskeine civiline Čeddi-Džegan-lendimport (GEO, angl. Cheddi Jagan) radab vspäi 1969 AÜV:oiden sodail'mbazan sijas, sijadase 41 km suvhe lidnaspäi Timehri-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan maihe (Port-of-Spein, Paramaribo, Barbados, Panam-lidn), AÜV:oiden lidnoihe (Nju Jork, Majami), Torontoho. Toine om regionaline Ogle-lendimport (OGL), se sijadase 6 km päivnouzmha lidnaspäi, om reisid Paramaribohosai, Port-of-Speinhasai da Barbadosha, sidä kesken punolendimil.

Homaičendad vajehta


Irdkosketused vajehta


Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre