Bogota (isp.: Bogotá [boɣoˈta]) om Kolumbijan pälidn da kaikiš suremb lidn, oficialižikš Bogota, Pälidnan ümbrik (isp. Bogotá, Distrito Capital, lühüdaks Bogotá, D.C.) agjan (departamentan) oiktusidenke. Mugažo se om Kundinamark-agjan administrativine keskuz. Läz 9,3 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2016).

Bogota
Bogotá
 Lidnanznam
Escudo de Armas de Bogota.svg
 Flag
Flag of Bogotá.svg
Valdkund Kolumbii
Eläjiden lugu (2016) 7,980,001 ristitud
Pind 1,578 km²
Bogota Bogotá
Pämez' Enrike Pen'jalosa
(2015—)
Telefonkod +57-1
Aigvö UTC−5


Bogotan administrativine kart.

Lidn om Kolumbijan politikan da ižandusen keskuz, täs tehtas valdkundan KSP:n nelländest.

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud vl 1538 elokun 6. päiväl ispanijalaižil kuti Santa Fe de Bogota (isp. Santafé de Bogotá) indejalaižiden Bakata-lidnusen sijas, se oli nimitadud indejalaižiden vejan nimel. «Santa Fe de Bogota»-nimituz oli oficialižeks mugažo vozil 1991−2000. Vspäi 1598 Bogota oli ümbriolijoiden maiden pälidnaks kaiken.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase valdkundan keskuses, seižub Andiden Päivnouzmaižen Kordil'jeran päivlaskmaižil pautkil i mägidenkeskeižes katl'uses. Bogotan keskuz sijadase 2640 m korktusel valdmeren pindan päl. Pen' Rio-San-Fransisko-jogi jokseb torvidme, enččel lidnan keskuz oli sen randoil.

Klimat om korktoiden mägiden viluhk vodes läbi. Kun keskmäine lämuz om +13..+14 C° vodes läbi. Paneb sadegid 835 mm vodes, enamba sulakus-semendkus da redukus-kül'mkus (90..100 mm kus). Voib panda halad kaiken, erasti voib panda lunt öidme, kacmata ekvatorialižhe sijadushe. Manrehkaidused oma paksud.

Bogota jagase 20 nimitadud rajonaks (isp. üks'lugu: localidad) kut Pälidnan ümbrik, ned alajagasoiš 1922 barrio:ks.

EläjadRedaktiruida

Vl 1964 ristitišt oli 1 697 311 eläjid. Vl 2011 eläjiden lugu oli 7 451 700 ristitud. Kolumbijan kaikutte kudenz' ristit eläb pälidnas.

Ristitišton enambuz oma mestizo (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) i katoližen jumalankodikundan uskojad. Rajonad jagasoiš 6 stratha sal'hen mödhe. Elokahad rahvahanikad makstas kal'hid kommunaližid holitišid. Golläd rahvahanikad ei makskoi niid, no ottas kävutamižhe uzid territorijoid mägiden pautkil.

TransportRedaktiruida

Kiruhavtobusad (TransMilenio-verkon metrobusad) erigoittud teil, penen da kesksuruden avtobusad i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Soda- da civiline rahvahidenkeskeine El' Dorado-lendimport (BOG, 32,7 mln passažiroid i 741 tuh. jügutonnoid vl 2018) sijadase 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan da Pohjoižamerikan äjihe maihe i Kolumbijadme, mugažo jügureisid kaiked mail'madme.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida



Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre