Sukre (guar. i isp.: Sucre [ˈsukɾe], keč.: Chuqichaka; aimar.: Sukri) om Bolivijan oficialine pälidn valdkundan konstitucijan mödhe vspäi 1839. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Čukisakan departamentan i sen Oropes-provincijan (Oropeza) administrativižeks keskuseks.

Sukre
Sucre (isp. i guar.)
Chuqichaka (keč.)
Sukri (aim.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Bolivii
Eläjiden lugu (2021) 360,544 ristitud
Pind 1,768 km²
Sukre Sucre (isp. i guar.) Chuqichaka (keč.) Sukri (aim.)
Pämez' Enrike Leanjo
(semendku 2021—,
Enrique Leaño)
Telefonkod +591-(0)4
Aigvö UTC−4


Sukren sijaduz departamentas i valdkundas (vn 2005 kart)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1538 kuti La Plat (isp.: Ciudad de la Plata de la Nueva Toledo) hobedan löudmižsijiden tagut. Se om udesnimitadud valdkundan kahtenden prezidentan kanzannimen mödhe vl 1839 (Antonio Hose Sukre, ohjandi vll 1825−1828), oficialiženke tedotamiženke pälidnaks. Vl 1898 ohjastuz sirdi La Pas-lidnha, sil-žo aigal hobedan samine tuli lophu.

Bolivijan Ülembaine Käskuzkund sijadase lidnas.

Sukre šingotase pälidnan funkcijoil i üläopendusen keskuseks, turizmal, cementan i söndtavaroiden pästandal, kebnal tegimištol.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suves, departamentan lodehes, 2810 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad La Pas-lidnhasai om 415 km lodeheze orhal vai 555 km avtoteidme.

Klimat om subtropine korktoiden mägiden kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +15,0 C°, tal'ven (semendku-eloku) +12,4..+14,1 C°, toižiš kuiš +14,9..+16,6 C°. Ekstremumad oma −4,4 C° (heinku) i +34,9 C° (kül'mku). Il'man lämuz voib ülitada +27 C° miččel taht kul. Paneb halad tal'vel harvoin, ei voi panda niid vilukus-sulakus. Paneb sadegid 646 mm vodes, vihmsezon oleskeleb tal'vkus-keväz'kus (87..148 mm kus), läz ei olele sadegid semendkus-elokus (18 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 42..51 % röunoiš semendkus-redukus, 62..69 % tal'vkus-sulakus.

Tobmuz

vajehta

Sukre jagase kahesaks nomeruidud rajonaks, sidä kesken om viž lidnrajonad i koume külärajonad.

Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Rosario Lopes (kül'mku 2019 — semendku 2021, Rosario López Rojo de Aparicio), Ivan Arcienega (semendku 2015 — kül'mku 2019, Iván Arciénega).

Eläjad

vajehta

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 295 455 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 390 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2021).

Irdkosketused

vajehta



Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre