Karl I Sur' (franc.: Charlemagne, vepsän kirjamil Šarleman, latin.: Carolus Magnus vai Karolus Magnus, saks.: Karl der Große; sünd. 2. sulaku 742/747 vai 748, L'jež, Frankoiden kunigahuz — kol. 28. viluku 814, Ahen (nüg. Saksanmas), Karolingoiden imperii, om mahapandud siš-žo) oli frankoiden kunigaz (vspäi 768), Bavarijan gercog (vspäi 788) da Pühän Rimalaižen imperijan Päivlaskman imperator (vspäi 800 surmhasai).

Karl Sur'
Портрет
nimi sündundan jäl'ghe:

Lua-petuz: expandTemplate: template "lang-goh" does not exist.

radmižen toižend:

monarh, suverään

sündundan dat:

ei ole aigemba mi 2. sulaku 742 i ei ole möhemba mi 2. sulaku 748

sündundan sijaduz:

Frangi riik[d]

valdkund:

Frangi riik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Aachen[d], Frangi riik[d][5][6][7][8][4][9]

tat:

Pippin Lühike[d][10][1]

mam:

Bertrada of Laon[d][10]

avtograf:

 Karl Sur' VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Mez' ühtenzoiti Päivlaskmaižen i Keskuzližen Evropan tobmad palad Keskaigan zavodindas ezmäižen kerdan Rimalaižen imperijan lanktendan jäl'ghe. Karolingoiden imperijan (800−887) alusenpanii, «Evropan tat» (Pater Europae), leviganzi hristanuskondad anastadud maiš. Karlan ohjandusen aig pani Karolingan udessündutamižen alust. Mainitase «Sureks» hänen elon kirjutadud purtkiš völ. Ezmäine ristit Karolingoiden dinastijaspäi, se om nimitadud hänen mödhe.

Biografii

vajehta

Karl I Sur' oli Pipin Lühüdan i Bertrada Laonalaižen vanhembaks poigaks. Kändihe kunigahaks tatan surman jäl'ghe. Eziauguižešti ohjandi Karloman-vellenke. Vspäi 771 valdoiči üks'päin i jätksi Pipin Lühüdan politikad papkundan polhe, kaiči hristanuskondan jumalankodikundad ičeze valdkundas i lähižiš maiš. Anasti Langobardan kunigahust (oli Italijan territorijal), tegi hätkid sodoid mavroid vaste islamižes Ispanijas. Saksan sodoiden aigan frankad hristianiziruiba sijaližid eläjid, kävutaden repressijoid-ki: surmičendad, ristitišton sirdandad.

Vl 800 Karl Sur' sai enamba tobmut, konz Leo III-papa vencasti händast «rimalaižiden imperatoraks» Riman Pühän Petran bazilikjumalanpertiš Raštvoiden aigan.

Karl Sur' oli naidud kuz' kerdad, eriganziba vai akad koliba, da koume naložnicad-sudaruškad. Ühthemänho kahesa poigad da üks'toštkümne tütärt oliba sündnuded. Lüdovik I-poig oli hänen jäl'ghetulijan kut üks'jäine jänu elegiš legitimine poig tatan surman aigale.

Homaičendad

vajehta
  1. 1,0 1,1 Карл Великий // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1895. — Т. XIVа. — С. 523–525.
  2. M. Br. Charlemagne // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911. — Vol. 5. — P. 891–897.
  3. Einhardus Vita Karoli Magni, Life of Charlemagne — 0850.
  4. 4,0 4,1 Charlemagne // The Catholic Encyclopedia: An International Work of Reference on the Constitution, Doctrine, Discipline, and History of the Catholic ChurchNYC: D. Appleton & Company, 1913. — (Catholic Encyclopedia)
  5. Karl der Große — 1 — Verlag C. H. Beck, 1999. — S. 117.
  6. Карл Великий / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  7. Smiles S. Jasmin: Barber, Poet, Philanthropist
  8. http://www.funtrivia.com/en/subtopics/Does-It-Really-Look-Like-That-69435.html
  9. Czech National Authority Database
  10. 10,0 10,1 Karl der Große — 1 — Verlag C. H. Beck, 1999. — S. 38.