Černähovsk

Černähovsk (ven.: Черняхо́вск, saks.: Tschernjachowsk, pol'š.: Czerniachowsk / Wystruć, litv.: Įsrutis / Černiachovskas; edel 1946. vot — saks.: Insterburg, ven.: И́нстербург) om Venäman lidn Kaliningradan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Černähovskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Černähovsk
Черняховск

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	35,705 ristitud
Pind	58 km²
Pämez'	Oleg Lucuk (sügüz'ku 2015—)
Telefonkod	+7−40 141-xx-xxx
Avtokod	39, 91
Aigvö	UTC+2 (MSK−1)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud prussijalaižiden Unsatrapis-žilon sijas kuti Tevtonan ordenan Insterburg-zamk-varmitez vl 1336, lopihe sen sauvomišt vl 1390. Zamkan jändused oma olmas muzejaks. Žilo lidnusenno sai lidnan oiktusid vn 1583 10. päiväl redukud.

Vspäi 1860 om raudtesol'meks, «Berlin — Kaunas»-jono läbiti lidnad. Vl 1936 lidn vastsi Berlinan Olimpiadan läz kaikid raccastuzvoibištelendoid sen tagut, miše vihmad kändiba Berlinan ippodromad požaks. Suren sodan aigan vn 1944 elokus lidn alištui Suren Britanijan il'mvägiden bombardiruindale, i vn 1945 21.-22. päivil vilukud Rusked Armii anasti lidnad. Nimitihe Koumanden Vaugedvenäman frontan Ivan Černähovskii-käsknikan kanzannimen mödhe.

Černähovsk šingotase koditehnikan tegimel, sömtegimištol (konservtegim, konjaktegim, vintegim), mugažo mebel'edheotand i kombisötken tegim ratas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Instruč- (ven.: И́нструч, saks.: Inster 101 km pitte) i Angrap- (ven.: Ангра́па 169 km pitte) jogiden ühthejoksmusen Pregolikš randoil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Kaliningradhasai om 84 km päivlaskmha orhal, 88 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Gusev 27 km päivnouzmha kaikil teil i Ozörsk 29 km suvipäivnouzmha orhal vai 33 km avtol.

Klimat om ven kontinentaline meren klimatan röunal. Voden keskmäine lämuz om +7,7 C°, kezakun-elokun +15,7..+18,1 C°, tal'vkun-uhokun −0,9..−2,2 C°. Ekstremumad oma −35 C° i +39 C°. Paneb sadegid 720 mm vodes, enamba kezakus-elokus (79..80 mm kus), vähemba uhokus (42 mm) i sulakus (38 mm).

Tobmuz

Kaik 100 žilod da üks' raudtestancii mülüdas lidnümbrikho Černähovskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1285,75 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 40 449 ristitud, lidnümbrikon (edel 2016. vot — rajonan) koume nelländest, vn 2021 — 36 128 ristitud. Kaik 36 423 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 620 eläjad vl 1939 i 43..44 tuh. eläjid vll 1998−2003 (44 323 rist. vl 2002).

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,4 %, ukrainalaižed — 4,5 %, vaugedvenälaižed — 3,4 %, saksalaižed — 1,1 %, litvalaižed — 0,9 %, armenijalaižed — 0,7 %, totarlaižed — 0,5 %, čiganalaižed — 0,5 %, pol'šanmalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid oma avaitud lidnas: Mikoi-arhangelan jumalanpert', ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert' (saudihe vll 2009−2014), časoun'. Katoline pühäpert' om olmas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' nomeruidud päivkodid (nomer 1 (koume adresad), 4, 5 (kaks' adresad), 7 (kaks' adresad)), viž keskškolad (nomer 1, 3..6), gimnazii (nomer 2), licei (nomer 7), ližaopendusen keskuz, lapsiden muzikškol, čomamahtoine škol, lapsiden da norišton sportškol, lapsiden da norišton cirkstudii. Pedagogine kolledž om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. Mugažo professionaližed kursad ratas, praporššikoiden da mičmanoiden škol om avaitud.

Galerei

• 
  Administrativine sauvuz (2017), enččen Insterburg-lidnan administracijan pert'
• 
  Ph. Mikoi-arhangelan jumalanpert' (vspäi 1992 — ortodoksine hristanuskond), vn 2018 nägu
• 
  Ph. Bruno Kverfurtalaižen katoline jumalanpert', vn 2014 nägu
• 
  Keskškol nomer 6 (2018)
• 
  Černähovsk-päraudtestancijan sauvuz vl 2017

Irdkosketused

• Lidnümbrikon tobmuden sait (che.gov39.ru). (ven.)