Bagrationovsk

lidn Venämas


Bagrationovsk (ven.: Багратио́новск, pol'š. i saks.: Bagrationowsk; edel 1946. vot — Preisiš Eilau, saks.: Preußisch Eylau) om Venäman lidn Kaliningradan agjan suvipäivlaskmas. Se om Bagrationovskan lidnümbrikon administrativine keskuz. Valdkundröunzonan režim om väges lidnas.

Bagrationovsk
Багратионовск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 6,388 ristitud
Pind 10,7 km²
Bagrationovsk Багратионовск
Pämez' Jurii Karafelov
(sügüz'ku 2016—)
Telefonkod +7−40 156-xx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud kuti Tevtonan ordenan zamk-varmitez vl 1325, žilo senno — vl 1336. Se sai lidnan oiktusid vl 1585. Vl 1807 7.-8. päivil uhokud tora tegihe lidnanno Francijan i Venäman-Prussijan sodavägiden keskes. Vl 1866 raudte ühtenzoiti lidnad Königsberganke i Bartenštainanke (nüg. Pol'šanmas, heittihe raudted valdkundröunan rajonas). Suren sodan aigan vn 1945 10. päiväl uhokud Rusked Armii anasti lidnad. Nimitihe venämalaižen Pötr Bagration-jenaralan muštoks — vn 1807 toran sodavejan.

Bagrationovsk šingotase mašiništonsauvomižel (torguind- i vilugoitimmašiništ), sömtegimištol (lihakombinat) i zell'tegimel, mugažo mebel'edheotand radab.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Pol'šanman röunanno, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Bagrationovsk — Bezledi»-röunpäličmänendtaho om 300 metras suvipäivnouzmha lidnaspäi. Matkad Kaliningradhasai om 37 km pohjoižhe orhal vai 40 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad oma Laduškin 36 km lodeheze orhal vai 50 km avtol i Bartošice (Pol'šanma) 17 km suvipäivnouzmha orhal vai avtotedme. Pened Langer- i Varškaiterskoje-järved sijadasoiš Bagrationovskas.

Kaik 87 žilod mülüdas lidnümbrikho Bagrationovskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1019,88 km².

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 400 ristitud, lidnümbrikon (edel 2016. vot — rajonan) videndez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 461 eläjad vl 1939 i 7 400 eläjad vll 1998−2001. Kaik 6 409 eläjad oli lidnas vl 2017.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,3 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,0 %, ukrainalaižed — 3,7 %, vaugedvenälaižed — 3,0 %, armenijalaižed — 0,9 %, saksalaižed — 0,6 %, totarlaižed — 0,5 %, azerbaidžanlaižed — 0,5 %, litvalaižed — 0,5 %, pol'šanmalaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 1,0 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: phh. Veran, Nadeždan i Lübovin da heiden Sofija-maman jumalanpert' (letihe vll 1993−1997), phh. Borisan da Gleban časoun' (vspäi 2005).

Lähembaižed professionaližen opendusen aluzkundad ratas Kaliningradas. Vll 1966−1975 KGB:n sodatehnine škol radoi lidnas, vspäi 1975 Bagrationovskan seržantmülükundan škol oli olmas.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Bagrationovskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk