Krasnoznamensk (Kaliningradan agj)

lidn Venämas

Krasnoznamensk (ven.: Краснозна́менск, saks.: Krasnosnamensk, litv.: Lazdynai; edel 1938. vot — Lazdenen (saks.: Lasdehnen, ven.: Ла́зденен), vll 1938−1946 — Hazel'berg (saks.: Haselberg)) om Venäman lidn Kaliningradan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Krasnoznamenskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Krasnoznamensk
Краснознаменск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2020) 3,088 ristitud
Pind 8 km²
Krasnoznamensk Краснознаменск
Pämez' Ol'ga Šilovskaja
(reduku 2016—)
Telefonkod +7−40 164-xx-xxx
Avtokod 39, 91
Aigvö UTC+2 (MSK−1)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Istorii vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1576 litvalaižiden Lazdinai-žiloks (baltine lazd-tüvi «pähkimpu»), nüg. üks' Vil'nüsan rajonišpäi nimitase muga. Vl 1734 udesnimitihe Lazdenen:aks, saksan ladhu. 19. voz'sadal saudihe kirhad žilos, i se kändihe lidnaks.

Suren sodan aigan vn 1945 18. päiväl vilukud Rusttan Armijan 3. Vaugedvenäman frontan sodaväged anastiba lidnad. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1946 7. päiväl sügüz'kud Kaliningradan agjan toižiden lidnoiden kartte.

Krasnoznamensk šingotase keramižen savičun järedal tegimel[1] i metalližpakuitesen tegimel.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Šešupe-jogen (Nämunasan hura ližajogi) hural randal tobjimalaz, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kontrol'punkt Litvanman röunal om Pograničnii-žilos 20 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme, Nämunasan hural randpolel. Matkad Litvanmahasai om 10 km päivnouzmha orhal, Kaliningradhasai om 130 km päivlaskmha orhal vai 160 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neman 32 km lodeheze-päivlaskmha orhal vai avtotedme i Jurbarkas (Litvanma) 23 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 37 km avtol.

Kaik 54 žilod mülüdas lidnümbrikho Krasnoznamenskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1280,47 km².

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 522 ristitud, lidnümbrikon (vll 2008−2016 — rajonan) nelländez. Kaik 3 237 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli nell' tuhad eläjid vll 1996−2001.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,5 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 87,4 %, litvalaižed — 2,8 %, ukrainalaižed — 2,5 %, vaugedvenälaižed — 2,5 %, čiganalaižed — 1,0 %, armenijalaižed — 1,0 %, saksalaižed — 0,9 %, totarlaižed — 0,6 %, pol'šanmalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 0,8 %.

Ortodoksižen hristanuskondan phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert'[2] om avaitud lidnas, se 16. voz'sadan lüteranine kirh om pühästadud ortodoksižeks pühäpertikš vl 1992.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Savičun tegimen sait (5element.biz). (ven.)
  2. Krasnoznamenskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused vajehta



Kaliningradan agjan lidnad
Bagrationovsk | Baltiisk | Černähovsk | Gur'jevsk | Gusev | Gvardeisk | Kaliningrad | Krasnoznamensk | Laduškin | Mamonovo | Neman | Nesterov | Ozörsk | Pionerskii | Polessk | Pravdinsk | Primorsk | Slavsk | Sovetsk | Svetlii | Svetlogorsk | Zelenogradsk