Kaunas (mugažo litvan kelel, virktas [ˈkɐʊˑnɐs]) om Litvanman kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om valdkundan erine municipalitet, mülüb Kaunasan statistikan regionha i om sen keskuseks.

Kaunas
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Litvanma
Eläjiden lugu (2023) 304,459 ristitud
Pind 157 km²
Kaunas
Pämez' Visvaldas Matijošaitis
(keväz'ku 2015—)
Telefonkod +370−837
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Lidnan kart (2015)

Istorii

vajehta

Legendan mödhe panihe Kaunasan alust vodel 1030, no ezmäine mainitez lidnas vasttase vaiše vodel 1361. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1408. Vl 1441 Kaunas ühtni Hanza-ühtištushe, i 16. voz'sadan augotišes se oli jo Litvanman ühteks kaikiš elokahambiš lidnoišpäi. Vodelpäi 1701 Kaunas oli Venämas (möhemba — Venälaižes imperijas). Vl 1862 ühtenzoittihe Kaunasad raudtel Venäman da Saksanman pälidnoidenke.

Konz Litvanma sai ripmatomut i kadoti Vil'nüsad, ka pälidn sirtihe Kaunasha. Kaunas oli Litvanman pälidnan vodelesai 1940, sid' sirtihe pälidnad tagaze, Vil'nüsha (valdkundan konstitucijan mödhe Vil'nüs oli pälidnan kaiken). Toižen mail'man sodan aigan 30 tuhad kaunaslašt evrejalašt oli riktud.

Geografijan andmused

vajehta

Kaunas sijadase 104 km lodeheze Vil'nüsaspäi. Lidn seižub Litvanman kaikiš surembiden Nämunasan (litv.: Nemunas) da Nerisan jogiden ühthejoksmusenno, 48 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Via Baltika-kiruhtel.

Klimat om ven kontinentaline Baltijan meren valatoitusenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +7,9 C°, kezakun-elokun +16,3..+18,7 C°, tal'vkun-uhokun −1,4..−3,0 C°. Ekstremumad oma −36,3 C° (uhoku) i +35,3 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +14,8 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 710 mm vodes, enamba heinkus (96 mm) i elokus (84 mm), vähemba uhokus-sulakus (41..44 mm kus). Kun keskmäine relätivine il'man nepsuz vajehtase 67..73 % röunoiš sulakus-heinkus, 84..89 % redukus-uhokus.

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan administrativine jagand (2006)

Kaunas jagase 11 nimitadud lidnrajonaks (litv.: seniūnija «tobminkund»).

Lidnan municipalitetan edeline pämez' om Andrüs Kupčinskas (Andrius Kupčinskas, 2007 − keväz'ku 2015).

Eläjad

vajehta

Vl 2004 lidnan ristitišt oli 366 652 eläjad. Kaik 292 677 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaik 623 262 eläjad om ezilidnoidenke 8086 km² pindal (2022), valdkundan videndez.

Kaunas om üläopendusen lidnaks, läz 50 tuhad üläopenikoid elädas siš. Kaikiš suremb üläopendusen aluzkund om Universitet Vitautas Suren nimed[1] (litv.: Vytauto Didžiojo universitetas), sen aluz om pandud vl 1922. Kaik seičeme tuhad üläopenikoid om üks'toštkümnel fakul'tetal, ratas kaks' institutad mugažo.

Mel'heižtahod

vajehta

Kaunasas om čomid arhitekturmuštnikoid: keskaigaižen lidnusen ruinad, äiluguižed jumalankodid, toižed istorižed pertid, muzejad.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Universitetan Vitautas Suren nimed sait (vdu.lt). (litv.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Litvanman statistikan agjad da niiden enččed administrativižed keskused
Alitusan agj (Alitus) | Kaunasan agj (Kaunas) | Klaipedan agj (Klaiped) | Marijampolen agj (Marijampole) | Panevežisan agj (Panevežis) | Šäuläin agj (Šäuläi) | Tauragen agj (Taurage) | Tel'šäin agj (Tel'šäi) | Utenan agj (Uten) | Vil'nüsan agj (Vil'nüs)