Hvalinsk
Hvalinsk (ven.: Хвалы́нск) om Venäman lidn da lidnankund Saratovan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Hvalinskan rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 12,042 ristitud |
Pind | 46 km² |
Pämez' | Ravil' Hamzin (reduku 2021—) |
Telefonkod | +7−84 595-xx-xxx |
Avtokod | 64, 164 |
Aigvö | UTC+4 (MSK+1) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1556 kuti Venäman Sosnovk-kaičendpost (ven.: Сосновка) Volgan Sosnovii-sarel. Vspäi 1606 eländpunkt sijadase nügüdläižes tahos. Vl 1780 Pedaisar' -žilo (ven.: село Сосновый Остров) sai makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke. Edel Oktäbrin revolücijad oli vanhuskolaižiden tahondaks, šingotihe jablokoiden kazvatandal. Sosnovii-sar' om upotadud Saratovan vezivaradimen täutmižen aigan vll 1967−1968.
Hvalinsk šingotase gidroapparaturan tegimel, sömtegimištol (argvoitegim, maploduiden da fruktiden konservtegim, pel'meniden edheotand) i turizmal (mägisuks'kurort lidnanno, kruizlaivad, londuseline lebupark, torgovanoiden pertid, kaks' muzejad, pirdandgalerei).
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Hvalinskan kukhiden pohjal, Volgan Saratovan vezivaradimen oiktal randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Ul'janovskan agjahasai om kaks'kümne kilometrad pohjoižhe, Saratovhasai om 178 km suvipäivlaskmha orhal vai 230 km avtotedme. Lähembaine lidn om Balakovo 57 km suvhe orhal vai 77 km «Sizran' — Balakovo»-avtotel, se mäneb lidnan pohjoižröunaks.
Tobmuz
vajehtaKaik kuz' žilod mülüdas lidnankundha (municipaližhe ühtnikho) Hvalinskan ližaks. Lidnankundan pind — 325,81 km².
Edeline lidnankundan pämez' om Andrei Remizov (2014 — reduku 2021).
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 13 094 ristitud, lidnankundan — 13 613 ristitud, rajonan viž ühesandest, vn 2021 lidnan — 12 042 ristitud. Kaik 12 391 ristitud elihe lidnas i 12 882 ristitud kaikes lidnankundas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 300 eläjad vl 1913 i läz 17 tuhad eläjid vll 1959−1967.
Rahvahad (2002): venälaižed — 89,2 %, totarlaižed — 6,8 %, ukrainalaižed — 1,1 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,9 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid[1] oma kaičenus lidnas täuzin vai paloin, Ristan Zdviženjan (1906−1914) i Koumen pühämehen (udessaudud vl 2016) jumalanpertid oma avaitud, kaumžoman časoun' om väges. Kävutadas toižin jättud pühäpertid. Islaman Keskuzline mečet' (1913) radab lidnas.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Hvalinskan agrotegimištoline kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Lidnan puišt (2012)
-
Ristan Zdviženjan jumalanpert', vn 2019 nägu
-
Laukad Petrov-Vodkinan irdal vl 2017
-
Kuvagalerei K.S. Petrov-Vodkinan nimed (2017, istorine A.V. Radiščev-lidnanpämehen pert')
-
Volgan randird vl 2007
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaHvalinsk Vikiaitas |
Saratovan agjan lidnad | ||
Arkadak | Atkarsk | Balakovo | Balašov | Engel's | Hvalinsk | Jeršov | Kalininsk | Krasnii Kut | Krasnoarmeisk | Marks | Novouzensk | Petrovsk | Pugačov | Rtiščevo | Saratov | Šihani | Vol'sk | ||