Gukovo
Gukovo (ven.: Гу́ково) om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 60,361 ristitud |
| Pind | 40 km² |
| |
| Pämez' | Boris Trofimov (tal'vku 2014—) |
| Telefonkod | +7−86 361-xx-xxx |
| Avtokod | 61, 161 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vl 1802 kuti Gukov-kozakan futor. Oficialižen alusenpanendan voz' om 1878, konz saudihe Kovalevo-stancijad žilos udel Doneckan kivihil'raudtel. Udesnimitihe stancijad Gukovoks vl 1904. Kätihe radnikžiloks vl 1939. Gukovo oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1942 — 14.02.1943) Toižen mail'man sodan aigan. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1955 30. päiväl kezakud. Šingotihe kivihilen samižel pit'kan aigan, sen edheotand eläb bankrotnendan proceduras läbi (2017).
Gukovo šingotase sömtegimišton i kebnan tegimišton edheotandoil, mašinansauvomižel tegimel i sauvondmaterialiden pästandal (savič). Venäman muit radab lidnas, röunpäličmänendtahod raudtel i avtotel. Kivihilen samižen muzei, krossavtorallin trass lidnanno.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, röunatab Ukrainan Luganskan agjanke päivlaskmas. Om ümbärtud Rusttan Sulinan rajonan territorijal toižiš sijiš.
Matkad Rostovhasai Donal om 94 km suvhe orhal, 111 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Zverevo vides kilometras päivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme, Rusked Sulin 15 km suvipäivnouzmha orhal, avtotedme vai raudtedme, Novošahtinsk 25 km suvhe orhal, 30 km avtotedme vai raudtedme, i Dovžansk (Ukrain) 20 km päivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtedme.
Tobmuz vajehta
Gukovo om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Se kogoneb kudes ühtenzoittud kaivuzžilospäi.
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Duman ezimez'. Lidnümbrikon Administracijan pämez' om Jevgenii Grinenko vn 2020 kezakuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Viktor Gorenko, radoi vn 2020 uhokuhusai.
Eläjad vajehta
Vl 1939 žilon ristitišt oli 8 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 67 278 ristitud. Kaik 66 332 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 72 tuhad eläjad vll 1986−1987.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,3 %, armenijalaižed — 3,0 %, ukrainalaižed — 1,0 %, toižed rahvahad — 2,7 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] oma avaitud lidnas: Mikulai-čudonsädajan (ezmäine variant oli saudud vl 1887) i Kazanin Jumalanmaman jumalaižen (letihe vll 1994−2000).
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Gukovon sauvondtehnikum[2], mugažo Šahtin regionaližen poltusen da energetikan kolledžan filial i Gukovon ekonomikan da oiktusen institut — Rostovan valdkundaližen ekonomižen universitetan filial oma avaitud lidnas.
Galerei vajehta
-
Rahvahaližen käskuzkundan sauvuz (2001) -
Kazanin Jumalanmaman jumalaižen pühäpert', vn 2003 nägu -
Gukovon kaivajiden radon muzei vl 2021 -
Kul'turkeskuz (2014) -
Znam lidnan röunal vl 2013
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden sait (gukovo.donland.ru) (ven.)
- Lidnan informacine sait (gukovo.ru). (ven.)
| Gukovo Vikiaitas |
| Rostovan agjan lidnad | ||
| Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk | ||