om kül'menzoittud vezi, veden kova olend.

Keväz'jä

Ičendad vajehta

 
Man pindan Ih-jän kristalline struktur (geksagonaline singonii). Veziniksidod oma ozutadud hahkoil rebitadud jonoil.

Substancijan himine formul: H2O. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,9167 g/sm³. Sulamižen i jähtundan lämuz om 0 C°.

Tetas kaks'kümne jän toižendad: koume amorfišt i 17 kristallišt. Kaik ned oleskeldas erazvuiččil painudel i lämudel. Jän üks'jäine modifikacii sädase Man pindal.

Jä om puhthamb vet, miččespäi sädase. Meriveden solavuz telustab jän sädandale, ka se oleleb valdmeren pindal regioniš hätkenke vilunke vaiše. Jän varad oma todestadud erasiden-se toižiden planetoiden pindal.

Jähä sidodud vepsän tärtused vajehta

  • Jähumbar — süvenduz jäs surda (humbrita) sobid tal'vel.
  • Jänot — not jänalaižen kalan püdundan täht tal'vel.
  • Uhk — vezi poleks röudan jänke vai lumenalaine vezi.

Jähä sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed vajehta

Muštatišed vajehta

  • Kelen päl om met, a kelen al — jäd.
  • Keväz'jä manitab.
  • Kohub kos'k ei jädu, likkub kivi ei samaldu.

Ozoitesed vajehta

  • Jäniš jädme, a vill madme (heinregi).
  • Ku murendad jän, ota hobed, ku otad hobedan, ota kuld (muna).

Galerei vajehta

Kacu mugažo vajehta

Homaičendad vajehta




  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.