Ussuriisk (ven.: Уссури́йск) om Venäman lidn Merenrandaližen randan suvipäivlaskmas. Se om Ussuriiskan lidnümbrikon (vhesai 2005 — rajonan) administrativine keskuz, randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Ussuriisk
Уссурийск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 179,862 ristitud
Pind 173 km²
Ussuriisk Уссурийск
Pämez' Jevgenii Korž
(kül'mku 2019—)
Telefonkod +7−4234-xxx-xxx
Avtokod 25, 125
Aigvö UTC+10 (MSK+7)

Istorii

vajehta

Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Astrahanin i Voronežan gubernijoišpäi kuti Nikol'skoje-žilo vn 1866 elokus, ph. Mikoi-čudonsädajan mödhe. Vl 1893 raudte ühtenzoiti žilod Vladivostokanke. Vn 1898 3. päiväl sulakud žilo sai lidnan statusad, nimitihe sidä Nikol'sk:aks. 20. voz'sadan augotišes ukrainalaižed sirdanuded oliba ristitišton enambuses. Vl 1926 udesnimitihe lidnad Nikol'sk-Ussuriiskijaks (ven.: Никольск-Уссурийский) erištamha NSTÜ:n toižiš lidnoišpäi. Vozil 1935−1957 lidnan nimi oli Vorošilov, vspäi 1957 nimitase nügüdläižikš.

Ussuriisk šingotase sömtegimištol (sahar, maidproduktad, likörad da vin), raudtevedimiden kohenduztegimel, kodielektronikan ühthekeradamižen tegimel, kartonkombinatal i kebnal tegimištol (sobad, nahkkengäd, mebel'fabrik). Edel 1961. vot saihe hil't läz lidnad, no lopihe samišt sijaližen hilen toksižusen tagut.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase katl'uses, Hankanveren tazangištol, sambnuziden vulkanoiden keskes, 33 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pened joged oma Rakovk i Komarovk, mülüdas Razdol'nai-jogen (kit.: 绥芬河 Suifen'-He) hurapol'žhe basseinha, se jokseb Amuran lahthe läz Vladivostokad. Matkad Vladivostokhasai om 76 km suvhe orhal vai 97 km «Ussuri»-avtotedme (A370), Kitain röunhasai — 50 km päivlaskmha orhal.

Kaik 37 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Ussuriiskan ližaks: 35 žilod da kaks' raudtestancijad ühesal territorijal. Lidnümbrikon pind om 3690 km².

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 158 004 ristitud, lidnümbrikon — 184 046 ristitud. Vl 2017 kaik 170 660 ristitud elihe lidnas i 196 863 ristitud kaikes lidnümbrikos. Lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 180 383 ristitud vl 2021, kaiken lidnümbrikon 205 968 ristitud vl 2022.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,0 %, korejalaižed — 3,0 %, ukrainalaižed — 2,4 %, toižed rahvahad — 3,6 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: viž jumalanpertid, kodijumalanpert' i kaks' časounäd. Niiden ližaks ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', nell' jumalanpertid i časoun' ei ole kaičenus. Suviussuriiskan Jumalanmaman Sündundan naižjumalankodi (jumalanpert' i časoun') om kaičenus i avaitud lidnümbrikos.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Ussuriiskan medkolledž, Ussuriiskan tehnologijan da ohjandusen kolledž[2], Ussuriiskan agrotegimištoline kolledž[3], Edahaižen Päivnouzmman tehnine kolledž, Merenrandaližen randan kul'turan škol, Ussuriiskan suvorovan sodaškol, Merenrandaline valdkundaline maižanduzakademii[4], Merenrandaline raudtetransportan institut, Edahaižen Päivnouzmman federaližen universitetan filial (ende Ussuriiskan pedinstitut).

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnümbrikon pämez' om Nikolai Rud' (sügüz'ku 2014 — sügüz'ku 2019).

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Ussuriiskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Ussuriiskan tehnologijan da ohjandusen kolledžan sait (kgapou-uktu.edusite.ru). (ven.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)
  3. Ussuriiskan agrotegimištoližen kolledžan sait (agrteh.ru). (ven.)
  4. Merenrandaližen valdkundaližen maižanduzakademijan sait (primacad.ru). (ven.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Merenrandaližen randan lidnad
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok