Arsen'jev (lidn)
Arsen'jev (ven.: Арсе́ньев) om Venäman lidn da lidnümbrik Merenrandaližen randan suves.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 47,306 ristitud |
Pind | 39,37 km² |
Pämez' | Vladimir Piven' (heinku 2018—) |
Telefonkod | +7−42 361-xx-xxx |
Avtokod | 25, 125 |
Aigvö | UTC+10 (MSK+7) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1902 kuti Semönovk-žilo (ven.: село Семёновка) severziš-se külišpäi. Kätihe sidä radnikžiloks vl 1938 sauvomha lendimiden kohenduztegint. Se sai lidnan statusad vn 1952 24. tal'vkud, kerdalaz udesnimitihe Edahaižen Päivnouzmman Vladimir Arsen'jev-tedoidajan da kirjutajan oiktastuseks.
Arsen'jevan ižandusen päsarakod oma aviasauvomine («Ka»-punolendimiden pästand «Progress»-kompanijal[1]), laivarmaturan tehmine («Askol'd»-tegim[2]) i sömtegimišt (leibänkombinat, maidkombinat, vastegim, jauhtegesiden i maploduiden ümbriradmižen edheotandad).
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Arsen'jevk-jogen oiktal randpolel (aborigenine nimi om Hue, Ussurin hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sambnu Obzornai-vulkan (ven.: сопка Обзорная, 876 m) da Sihote Alin'-mägisel'gan pautked seištas lidnan ümbrištos, suvipäivnouzmha lidnaspäi. Matkad Vladivostokhasai om 160 km suvipäivlaskmha orhal vai 250 km avtotedme. Lähembaine lidn om Spassk Dal'nii 62 km lodeheze orhal vai 110 km avtotedme.
Klimat om ven mussonine. Voden keskmäine lämuz om +3,7 C°, kezakun-elokun +17,7..+21,3 C°, tal'vkun-uhokun −13,1..−18,5 C°. Ekstremumad oma −44 C° i +39 C°. Paneb sadegid 708 mm vodes, enamba heinkus (118 mm) i elokus (132 mm), vähemba tal'vkus-keväz'kus (12..28 mm kus).
Tobmuz
vajehtaArsen'jev om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez', valičese lidnan Duman deputatoil. Edeližed lidnümbrikon pämehed oma Aleksandr Koval' (sulaku 2017 — kezaku 2018), Aleksandr Dronin (keväz'ku 2012 — sulaku 2017), Nikolai Jermiškin (keväz'ku 2007 — keväz'ku 2012).
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 56 750 ristitud, vn 2021 — 47 937 ristitud. Kaik 52 767 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 71 500 eläjad vl 1992.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 91,7 %, ukrainalaižed — 2,2 %, totarlaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,3 %, rahvahuden ozutandata — 4,4 %.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[3] oma saudud lidnas: Jumalanmaman Blagoveššenjan kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 1998−2007), ph. Mikoi-arhangelan jumalanpert' (om saudud vll 1980−1981) i puine Raštvoiden jumalanpert' (om letud vll 2013−2014).
Mererandaline industrialine kolledž[4] i EPFU:n kolledž (enzne aviatehnikum) oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
vajehta-
Muštnik Vladimir Arsen'jevale lidnan röunal (2013)
-
Jumalanmaman Blagoveššenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2011 nägu
-
«Progress»-tegimen administracijan sauvuz vl 2010
-
«Progress»-tegimen kul'turkeskuz (2010)
-
Monument Dersu Uzalan muštoks — čomamahtoine mel'kuva (2012)
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaArsen'jev (lidn) Vikiaitas |
Merenrandaližen randan lidnad | ||
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok | ||