Manturovo
Manturovo (ven.: Ма́нтурово) om Venäman lidn da lidnümbrik Kostroman agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Manturovon rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 13,043 ristitud |
Pind | 16 km² |
![]() | |
Pämez' | Igor' Ustüžanin (keväz'ku 2021—, Игорь Устюжанин) |
Telefonkod | +7−49 446-xx-xxx |
Avtokod | 44 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunkt mainitase vl 1617 kuti külä. Se oli peneks küläks hätken, no vspäi 1870 Kologrivan makundan suim päti kerata torgust külän agjas joga nedalil i Nikol'skai-jarmankad kerdan vodes. Vspäi 1906 «Vologd — Vätk»-raudtekeskust radaškanzi külänno, saudihe nell' mecpilindtegint edel Oktäbrin revolücijad, järed vugonk mäni Unž-jogedme. Ühtištadihe nenid eländpunktoid külänke: bajarišton koume usadibad, Nikolo-Mokrovskoje-žilo (valdmoidenke), Berežki-külä.
Vspäi 1929 Manturovo om rajonan keskuseks, kätihe radnikžiloks sil-žo vodel. Se sai lidnan statusad vn 1958 11. sulakud, ühtištadihe Jurovskii-radnikžilonke fanerantegimenno. Lidn lainzi amuist Gradilevo-žilod (1962), Rečkovo-, Vešnäkovo- i Žarihino-külid (1966).
Manturovo šingotase mecan ümbriradmižel (faneran kombinat, mecpilindan 22 edheotandad), medicinižel[1] tegimištol (koume edheotandad), sömtegimištol (mineralveded, lihaproduktad, sagud).
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Unž-jogen oiktal randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad agjan administrativižhe Kostrom-keskushesai om 234 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 262 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Šarj nell'kümne kilometrad päivnouzmha orhal, 53 km avtotedme vai raudtedme, i Nei 51 km päivlaskmha orhal i 61 km avtotedme vai Transsib-raudtedme.
Tobmuz
vajehtaManturovo om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Aleksei Smirnov (heinku 2018 — viluku 2021). Lidnümbrikon Duman ezimez' om Aleksandr Makarov vn 2018 kül'mkuspäi.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 17 479 ristitud, vn 2021 — 13 043 ristitud. Vl 2017 kaik 15 619 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 21..22 tuhad eläjid vll 1970−1998 (22 574 rist. vl 1979).
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 96,9 %, toižed rahvahad — 2,2 %, rahvahuden ozutandata — 0,9 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[2] oma avaitud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan (1836) i Jumalanmaman «Kaiken caric»-jumalaižen (letihe vll 2014−2016).
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad, joudan keskuz, čomamahtoiden škol, norišton «Junost'»-keskuz, sportškol. Manturovon politehnine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Vezičuhunduz raudtestancijanno (2020)
-
Ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert', vn 2015 nägu
-
Kul'turkeskuz (2020)
-
Manturovo-päraudtestancijan sauvuz vl 2014
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Lidnümbrikon tobmuden sait (manturovo.kostroma.gov.ru). (ven.)
- Manturovon kodirandantedištandmuzejan sait (mk-museum.kst.muzkult.ru). (ven.)
Manturovo Vikiaitas |
Kostroman agjan lidnad | ||
Bui | Čuhlom | Galič | Kologriv | Kostrom | Makarjev | Manturovo | Nei | Nereht | Soligalič | Šarj | Volgorečensk | ||