Gagarin (Smolenskan agj)

Gagarin (ven.: Гага́рин; edel vn 1968 23. sulakud Gžatsk) om Venäman lidn da lidnankund Smolenskan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Gagarinan rajonan administrativine keskuz.

Gagarin
Гагарин

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	25,374 ristitud
Pind	14,46 km²
Pämez'	Gennadii Deev (kezaku 2008—)
Telefonkod	+7−48 135-xx-xxx
Avtokod	67
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1703 kuti Gžatin valdmad (ven.: Гжатская пристань) Suren Petran käskön mödhe. Vl 1776 Gžatin slabad' sai lidnan statusad Gžatsk-nimenke. Suren sodan aigan lidn oli okkupiruidud (9. reduku 1941 — 6. keväz'ku 1943). Udesnimitihe Jurii Gagarinan (1934−1968) kanzannimen mödhe, oli sündnu Gžatskan sündutamižkodihe.

Gagarin-lidn šingotase mašinansauvomižen tegimel (cisternad, fitingad surile metalltorvveimile, blokpertid), mašiništonsauvomižen toižil edheotandoil (dizel'likutimed, pressad, patronad), sömtegimištol (lihafabrik, maidkonservad), mugažo šintegim pästab räzinan jändusišpäi, lämuztehnikan fabrik, mecan ümbriradmižen edheotand i omblendfabrik ratas.

Geografijan andmused

Gagarinan rajonan sijaduz agjas vn 2012 kartal

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, Gžat'-jogen molembil randoil (ven.: Гжать 67 km pitte, Volgan bassein), 194 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Moskvan agjhasai om kaks'kümne kilometrad päivnouzmha, Smolenskhasai om 205 km suvipäivlaskmha orhal vai 228 km «Belarus'»-avtotedme (M1) i 250 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Väz'm 58 km suvipäivlaskmha orhal, 66 km avtol vai raudtel, Sičovk 54 km lodeheze orhal, 89 km avtotedme vai 142 km raudtedme, i Možaisk (Moskvan agj) 66 km päivnouzmha orhal, 73 km avtotedme vai raudtedme.

Tobmuz

Trufani-žilo (ven.: Труфаны, ristitišt om tundmatoi) mülüb lidnankundha Gagarinan ližaks. Lidnankundan pind — 17,95 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahalugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 721 ristitud, rajonan kaks' koumandest, vn 2021 — 26 500 ristitud. Kaik 29 285 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli vl 2010, mugažo 31 700 eläjad vozil 1996 i 2011.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 86,8 %, armenijalaižed — 1,9 %, ukrainalaižed — 0,6 %, tadžikalaižed — 0,6 %, vaugedvenälaižed — 0,5 %, čiganalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,1 %, rahvahuden ozutandata — 7,0 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid oma kaičenus i saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan päjumalanpert' (1900), viž jumalanpertid i kaks' časounäd.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Gagarinan äiprofil'ne kolledž om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

• 
  Vostok-adivpert' vl 2012
• 
  Pühän Jumalanmaman Blagoveššenjan päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid Gžat'-jogen randal, vn 2010 nägu
• 
  Sündun Voznesenjan jumalanpert', vn 2019 nägu
• 
  Gagarinan muzeikompleksan Kosmonavtoiden pert' (2010)
• 
  Gagarin-päraudtestancijan sauvuz vl 2010

Tetabad sündnuded

• Nikolai Noskov (sünd. 1956) — Venäman pajatai da muzikankirjutai.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (gagarinadmin.ru). (ven.)