Tulii

(Oigetud lehtpolelpäi Tulii (himine element))

Tulii (Tmthulium latinan kelel) om 69nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Tulijan palaižed kubižen santimetran kohtha
69
0
2
8
31
18
8
2
Tm
168,93422
Tulii

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,27 grammad tonnas. Ročilaine himik Per Teodor Kleve avaiži tulijan hapandusen vl 1879. Nimitihe mifižen Tule-saren mödhe (latin.: Thule, grek.: Θούλη Fula), sijazihe sidä Evropan pohjoižes. Amerikalaine Teodor Uil'jam Ričards-himik sai metallad ezmäižen kerdan vl 1911 i märiči sen atommassad.

Tulii ližadab substancijoiden vajehtusen pigut ristitun hibjas, segojad solad oma vähäntoksižed. Kazmused läz ei otkoi tulijad südäimehe.

Fizižed ičendad vajehta

Tulii om pehmed da tagokaz, notked hobedakaz mametall. Kristalline segluz om geksagonaline ninev.

Atommass — 168,93422. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,321 g/sm³. Suladandlämuz — 1818 K (1545 C°). Kehundlämuz — 2223 K (1950 C°).

Londuseline tulii kogoneb üks'jäižes stabiližes 169Tm-izotopaspäi. Tetas 34 radioaktivišt izotopad 145..168, 170..179 atommassanke, i 26 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 171Tm-izotop 1,92 vot pol'čihodamižen pordonke.

Kävutand vajehta

Kävutadas tulijad elektronikas (informacijan kandajad, termoelementad) i optikas (lazerad), üläveimiden palaks, evron banknotoiš. Ottas kävutamižhe radioizotopoid röntgensädegoičendan purtkeks portativižen medicinižen diagnostikan täht.

Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om sen löudmižsijid AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas i Skandinavijas.

Irdkosketused vajehta