Kandalakš

Kandalakš (ven.: Кандала́кша, karjalan kelil: Kandalakši / Kannanlakši / Kandalahti, suom.: Kantalahti / Kannanlahti, koltta-saamen kelel: Käddluhtt) om Venäman lidn da meriport Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kandalakšan rajonan da lidnankundan administrativine keskuz.

Kandalakš
Кандалакша

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2022)	29,047 ristitud
Pind	30,6 km²
Pämez'	Jelena Koval'čuk (kül'mku 2021—)
Telefonkod	+7−81 533-xx-xxx
Avtokod	51
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1517. Ortodoksižen hristanuskondan mez'jumalankodi oli olmas vll 1548−1742, muretihe sen pühäpertid nevondkundaližel aigal. Vl 1916 «Petroskoi — Romanov Murmanal»-raudte läbiti lidnad. Vspäi 1796 Kandalakš oli Arhangel'skan gubernijan palaks, Pohjoižen Dvinan ambujad kaičiba jumalankodid da ohjastiba sidä istorižikš. Vl 1920 kätihe küläd Karjalan palaks.

Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1938 20. päiväl sulakud, sid' läksi Karjalaspäi i mülüškanzi Murmanskan agjaha sen-žo voden 28. päiväl semendkud. Vozil 1939−1951 saudihe alüminijantegint, i vll 1934−1952 koume gidroelektrostancijad zavodiba radod Niv-jogel. Alüminijantegim radab todud torhudel Pikalövon ümbrištospäi da Ispanijaspäi.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Niv-jogensun (ven.: Нива) da Vauktan meren Kandalakšan lahten randoil, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Murmanskhasai om 200 km pohjoižhe orhal vai 245 km «Kol»-avtotedme. Lähembaine lidn om Polärnije Zori kaks'kümnes vides kilometras pohjoižhe orhal vai raudtedme, 35 km avtotedme.

Tobmuz

Kaik viž žilod da koume raudtestancijad mülüdas lidnankundha Kandalakšan ližaks. Lidnankundan pind — 6650 km².

Municipaližen ühtnikan pämez' om sen Deputatoiden Nevondkundan ezimez'. Edeline nevondkundan ezimez' om Mihail Pavlov (reduku 2015 — reduku 2021).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 654 ristitud, rajonan ristitišton seičeme kümnendest. Vl 2017 kaik 32 034 ristitud elihe lidnas i 34 120 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 54 200 eläjad vl 1992.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid oma kaičenus i saudud lidnas: Johann-edelkävujan Sündundan puine jumalanpert' (letihe ezmäšt sauvust vl 1526, om udessündutadud lidnas vl 2005), phh. Petran i Fevroninan puine jumalanpert' (om saudud vll 2020−2021), kaks' pen't časounäd.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, keskškolad. Kandalakšan industrialine kolledž om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

• 
  Lidnan da rajonan administracijan sauvuz (2018)
• 
  Johann-edelkävujan Raštvoiden jumalanpert', vn 2012 nägu
• 
  Adivpert' mägipautkenno vl 2008
• 
  «Metallurg»-kul'turkeskuz (2017)
• 
  Kandalakš-päraudtestancijan sauvuz vl 2018

Irdkosketused

• Lidnankundan tobmuden sait (amo-kandalaksha.ru). (ven.)
• Lidnan informacine portal (kandalaksha.org). (ven.)
• Lidnan istorijan muzejan sait (museum-kanda.ru). (ven.)