Gus' Hrustal'nii (ven.: Гусь-Хруста́льный «hrustaline hanh'», edel 1926. vot — Gus' i Gus'-Mal'cevskii) om Venäman lidn da lidnümbrik Vladimiran agjan suves. Se om Gus' Hrustal'nijan rajonan administrativižeks keskuseks, no ei mülü rajonha.

Gus' Hrustal'nii
Гусь-Хрустальный
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 51,998 ristitud
Pind 43 km²
Gus' Hrustal'nii Гусь-Хрустальный
Pämez' Aleksei Sokolov
(2017—)
Telefonkod +7−49 241-xx-xxx
Avtokod 33
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1756 kuti Gus'-žilo sauvomha stöklantegint Mal'covad-torgovanoiden pätandan mödhe, sirdihe kaikid stöklantegimid Moskvan gubernijaspäi ohjastusen käskön mödhe mecan mairhen tagut. Om nimitadud Gus'-jogen mödhe (Okan hura ližajogi). Vl 1931 radnikžilo sai lidnan statusad.

Gus' Hrustal'nijan ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (veimiden armaturan «Gusar»-tegim[1]), stöklantegimišt (hrustal'[2], stökolkuid), sauvondmaterialiden pästand (stökol, savič), sömtegimišt (maidtegim, leibän edheotand).

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Meščoran alangištos, 125 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Lidnan vezivaradim om olmas Gus'-jogel vspäi 1756, sen pind om 0,86 km². Matkad Vladimirhasai om 51 km pohjoižhe.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +4,4 C°, kezakun-elokun +17..+19 C°, tal'vkun-uhokun −7..−10 C°. Paneb sadegid 626 mm vodes, enamba kezakus-elokus (70..74 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (30..31 mm kus).

Lidnanvuitte Gusevskii-žilo (2768 rist. vl 2017) da pen' Panfilovo-žilo (108 rist. vl 2017) mülüdas lidnümbrikho Gus' Hrustal'nijan ližaks.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 60 784 ristitud, lidnümbrikon — 64 050 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 75..76 tuhad eläjid vozil 1986−1996 (76 360 rist. vl 1989).

Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid[3], hengeline škol i ph. Varvaran pühäpert'-časoun' oma avaitud lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma stöklan kolledž[4], tehnologine kolledž[5], Vladimiran universitetan i Vladimiran ekonomikan da oiktusen tehnikuman filialad.

Transport

vajehta

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Gus'-Hrustal'nii-raudtestancii om olmas vspäi 1899 «Vladimir — Tum-žilo»-raudtel (Räzanin agjahasai), ezilidnjonused ajadas Vladimirhasai. Toižen «MoskvMurom»-raudten Nečajevskai-stancii sijadase 14 km suvhe lidnaspäi, voib sadas taksil sihesai.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Armaturan «Gusar»-tegimen sait (gusarm.ru). (ven.)
  2. Gusevskoi hrustalin tegimen sait (goose-crystal.ru). (ven.)
  3. Gus'-Hrustal'nijan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  4. Gusin stöklan kolledžan sait (t570821.spo.obrazovanie33.ru). (ven.)
  5. Gus'-Hrustal'nijan tehnologižen kolledžan sait (гхтк.рф). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Vladimiran agjan lidnad
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad