Melenkad
Melenkad (ven.: Ме́ленки) om Venäman lidn Vladimiran agjan suvipäivnouzmas. Se om Melenkan ümbrikon (edel vn 2024 sulakud — rajonan) administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 13,407 ristitud |
Pind | 10,86 km² |
Telefonkod | +7−49 247-xx-xxx |
Avtokod | 33 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan lopus kuti Rogožino-žilo. Vspäi 1709 se om nügüdläiženke nimenke. Žilo sai lidnan statusad vl 1778. Melenkad tegihe vanhuskolaižiden eländtahoks. Nevondkundaližen tobmuden aigan panihe mantazole kaikid religijan sauvusid kellčuhunduses päiči (1878) i saudihe NSTÜ:n simvolid: Leninan muštpacaz, «Junost'»-kinoteatr.
Melenkan ižandusen päsarakod oma radioelektroladimiden tehmine (Jelat'man tegimen alajaguz), sömtegimišt (leibäntegim, konservtegim), meblin tehmine, padoiden, räzinsapkoiden da brezentsoban pästand, punümbriradajad edheotandad, mugažo järed valamiž-mehanine tegim om saudud.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Meščoran alangištos, Unžanjogen randal sen joginiškanno (ven.: У́нжа 122 km pitte, Okan hura ližajogi), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Vladimirhasai om 150 km lodeheze avtotedme. Lähembaine järed lidn da raudtestancii om Murom 39 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.
Tobmuz
vajehtaMelenkad oliba lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' oli sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Rahvahandeputatoiden nevondkund om likvidacijan pordhal vn 2024 redukuspäi, Viktor Gavrilov om sen likvidacižen laudkundan ohjandajan. Edeližed lidnankundan pämehed oma Jelena Välova (kül'mku 2019 — reduku 2024), Valerii Bogatenkov (reduku 2015 — reduku 2019). Lidnan Administracii om likvidiruidud vn 2017 semendkule, sen pämez' oli Valentina Černova.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 206 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest, vn 2021 — 13 407 ristitud. Kaik 14 013 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 18 tuhad eläjid vozil 1967−1998 (18 545 rist. vl 1970).
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 95,9 %, toižed rahvahad — 2,7 %, rahvahuden ozutandata — 1,4 %.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[1] oma saudud Melenkihe: koume jumalanpertid i časoun', sidä kesken vanhuskolaižiden Sündun Ristan Zdviženjan jumalanpert' vll 2010−2016.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž päivkodid, aluzškol (nomer 5), koume keskškolad (nomer 1, 2, 4), specialine (korrekcine) škol-internat, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Muroman tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
vajehta-
Policijan palakundan sauvuz (2018)
-
Mikoi-arhangelan kellčuhunduz lidnan kaumžomal, vn 2016 nägu (om saudud vl 1878)
-
Zemskovan pert' puižes pertištos vl 2018
-
Škol nomer 1 (2018)
-
Kodirandantedištandmuzei (2018, ende traktir)
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaMelenkad Vikiaitas |
Vladimiran agjan lidnad | ||
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad | ||