Evropii

Evropii (Eu — europium latinan kelel) om 63nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

63	0 2 8 25 18 8 2
Eu 151,965
Evropii

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Element om harv londuses, sen pala mail'mas om 5 × 10⁻¹⁰. Vl 1896 francijalaine himik Ežen Anatol' Demarse sai puhtast evropijad ezmäižen kerdan. Ei voi löuta evropijad Mas joudjas olendas.

Metall, sen hapanduz, hlorid i nitrat oma vähäntoksižed ristitun täht.

Fizižed ičendad vajehta

Evropii om pehmed hobedaižvauged mametall. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud normaližen painuden al, völ kaks' modifikacijad oleleb korktan painuden al.

Atommass — 151,965. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,243 g/sm³. Suladandlämuz — 1099 K (826 C°). Kehundlämuz — 1802 K (1529 C°).

Londuseline evropii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ¹⁵¹Eu (52,2%) i ¹⁵³Eu (47,8%). Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 130..150, 152, 154..167 atommassanke i 17 izomärad, niiden keskes nelläl pol'čihodamižen pord om hätkemb: ¹⁵⁰Eu (36,9 vot), ¹⁵²Eu (13,516 vot), ¹⁵⁴Eu (8,593 vot) i ¹⁵⁵Eu (4,76 vot).

Himižed ičendad vajehta

Evropii muigotub il'mas kebnas i katase hapandusen (Eu₂O₃) kerthel. Pölü voib palada poukahtuden il'mas. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1.

Kävutand vajehta

Ottas kävutamižhe evropijad atomenergetikas, elektronikas i medicinas.

Maksoi 800..2000 US$ kilogrammas vl 2014. Päeksportör — Kitai, mugažo om evropijan löudmižsijid Kenijas (kaikiš suremb), AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.

Irdkosketused vajehta

Evropii Vikiaitas