Natrii

Natrii (Na — natrium latinan kelel) om 11nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas, IA), tabluden koumandes periodas.

11	0 0 0 0 1 8 2
Na 22,989768
Natrii

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Latinine natrium-nimituz (rindatusen täht amuižgrek.: νίτρον nitron) om velgsanaks keskegiptan kelespäi (nṯr), sen znamoičendoiden keskes oliba «sod», «mugl natr»^[1].

Natrii om levitadud londuses sen ühtnendoikš, om keitandsolan (NaCl) palaks. Pala Man kores — 25 kilogrammad tonnas, merivedes 10,5 g/L. Vl 1807 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai natrijad metallan nägus ezmäižen kerdan natrijan gidrohapandusen (kaustižen sodan) elektrolizan abul. Voib löuta metallišt natrijad keitandsolan ližaduseks, andab sille siništ ližamujud.

Natrijan solad oma tarbhaižed ristitun hibjan täht, no niiden liig kucub turzet.

Fizižed ičendad vajehta

Natrii om pehmed hahkvauvaz muglmetall, süttub il'mas. Kristalline segluz om kubine, kändase geksagonaližeks 5 K lämudel (−268 C°) da sen alemba. Üläpainuden al metall kändase läbinägujaks rusttanke ližamujunke.

Atommass — 22,989768. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,971 g/sm³. Suladandlämuz — 370,94 K (97,79 C°). Kehundlämuz — 1156,09 K (882,94 C°).

Londuseline natrii kogoneb üks'jäižes ²³Na-izotopaspäi. Tetas mugažo 19 ratud radioaktivišt izotopad 18..22, 24..37 atommassanke, i kaks' izomärad (22m, 24m), niiden keskes kaikiš hätkemb om ²²Na 2,6 vot pol'čihodamižen pordonke. ²⁴Na-izotopan pol'čihodamižen pord om 15 časud, toižiden izotopoiden lühüdamb mi üks' minut. Radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't päpaloin i kändasoiš neonaks vai magnijaks.

Himižed ičendad vajehta

Reagiruib vedenke teravas dai ujub sen pindal, ka varatas metallad mineralvoiš vai karasinas. Nened muigotandmärad oma: +1, 0. Metallal om vitkod reakcijad azotanke, ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: jod, hil'nik, inertižed gazad. Segoib nozolas ammiakas (−34..−77 C°), segoitez om sinine.

Homaičendad vajehta

↑ Petrovskii N. S. Египетский язык. Введение в иероглифику, лексику и очерк грамматики среднеегипетского языка (Egiptan kel'. Ezisanad keskegiptan kelen ijeroglifikha, vaihištho i sen grammatikan pirdatesed). — L., 1958. — Lp. 83. (ven.)

Irdkosketused vajehta

Natrii Vikiaitas

[1] Petrovskii N. S. Египетский язык. Введение в иероглифику, лексику и очерк грамматики среднеегипетского языка (Egiptan kel'. Ezisanad keskegiptan kelen ijeroglifikha, vaihištho i sen grammatikan pirdatesed). — L., 1958. — Lp. 83. (ven.)

[1]