Železnovodsk

Železnovodsk (ven.: Железново́дск) om Venäman lidn-kurort mineralveden purtkil Stavropolin randan suves. Om Železnovodskan lidnümbrikon keskuseks randan alištusenke. Mülüb Kavkazižed Mineraližed Veded-regionha.

Železnovodsk
Железноводск

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	22,863 ristitud
Pind	93,13 km²
Pämez'	Jevgenii Bakulin (tal'vku 2021—)
Telefonkod	+7−87 932-xx-xxx
Avtokod	26, 126
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1810 mineralveden kahten purtken löudandan jäl'ghe Raudasine-mägel (nügüd' tetas enamba 20 purdet). Vl 1896 raudte tuli kurortha. Se sai lidnan statusad vl 1917. Toižen mail'man sodan aigan nacistine Germanii okkupirui Železnovodskad (9. eloku 1942 — 11. viluku 1943) da toi äi vigoid sile. Vspäi 1964 kaikenaigaine registracii lidnas oli röunatud i se šingotihe kurortaks severt-se voz'kümnid.

Železnovodsk šingotase kurortan aluzkundoil. Äjad lidnan tegimišton edheotandad oliba sirtud lähižhe Inozemcevo-žilho tervehtamha kurortan atmosferad.

Geografijan andmused

Železnovodsk sijadase Lermontov- (suvipäivlaskmas) i Mineraližed Veded- (pohjoižpäivnoumas) lidnoiden keskes, Raudasine-mägen pautkil da läz sidä, 470..650 m korktusil, 599 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Raudtestancijan nimi om Železnovodsk. Matkad Stavropolihesai om 191 km lodeheze. Toižed lähižed lidnad oma Jessentukad suvipäivlaskmas i Pätigorsk 12 km suvipäivnouzmha.

Tobmuz

Lidn sädab lidnümbrikod (52,6 tuh. eläjid vl 2017) Inozemcevo-kurortžilonke (27,5 tuh. eläjid vl 2017) ühtes.

Edeline lidnümbrikon pämez' (Administracijan pämez') om Jevgenii Moisejev (2016−2021). Lidnümbrikon Duman ezimez' om Aleksandr Rudakov vn 2016 redukuspäi.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 433 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 25 203 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 30 tuhad eläjid vozil 1992−2001 (30 300 rist. vl 1998).

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 87,7 %, armenijalaižed — 2,4 %, ukrainalaižed — 1,4 %, grekalaižed — 1,2 %, toižed rahvahad — 4,2 %, rahvahuden ozutandata — 3,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid oma saudud da avaitud lidnas: Pühän Jumalanmaman Katken jumalanpert' (vspäi 1996 enččen vezisebran sauvusespäi), ph. Ol'gan jumalanpert' (vanhan pühäpertin sijas vll 1988−1989), časoun' lidnan läžundkodinno (2017−2020).

Železnovodskan čomamahtoiž-sauvondtehnikum om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

• 
  Lidnümbrikon tobmuden sauvuz (2012)
• 
  Jumalanmaman Katken jumalanpert', vn 2019 nägu
• 
  Sanatorii E. Tel'manan nimed vl 2014
• 
  Puškinan galerei (2020)
• 
  Železnovodsk-päraudtestancijan sauvuz vl 2018

Fontan läz Smirnovan purdet (2011)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (adm-zheleznovodsk.ru). (ven.)