Pätigorsk (ven.: Пятиго́рск, kab. da čerk.: Псыхуабэ, armen.: Պյատիգորսկ Pjatigorsk) om Venäman lidn da lebutaho Stavropolin randan suves. Se om randan kahtenz' surtte lidn, Pätigorskan lidnümbrikon administrativine keskuz. Om Kavkazižed Mineraližed Veded-regionan palaks.

Pätigorsk
Пятигорск
 Lidnanznam
Герб Пятигорска.svg
 Flag
Flag of Pyatigorsk.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 146,473 ristitud
Pind 97 km²
Pätigorsk Пятигорск
Pämez' Dmitrii Vorošilov
(sulaku 2020—)
Telefonkod +7−8793-xxx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Vs 2010 vilukun 19. päiväspäi Pätigorsk om Pohjoižkavkazan federaližen ümbrikon pälidn.

IstoriiRedigeeri

Eländpunktan aluz om pandud vl 1780 kuti Konstantinogorskan lidnuz. Goräčevodsk-žilo (Hulad Veded) sai lidnan statusad vl 1830 udenke nügüdläiženke nimenke, läheseižujan (ei mülü lidnha) izoliruidud Beštau-mägen mödhe (kab. da čerk.: Beštau — «viž-mägi», 1401 m ü.m.t.).

Pätigorskan ižandusen päsarakod oma turizm, sömtegimišt (leibänkombinat, maidkombinat, lihategim, kül'menzoittud produktoiden kombinat, mineraližiden veziden butiliruind), omblendtegimišt (nahkan i karvan ümbriradmine, sobiden omblendan pened edheotandad), mašinoidensauvomine (mašiništ sömtegimišton i lindfabrikoiden täht, maižanduzmašinad, kommunaline mašiništ), elektrotehnine (ladimed radiacijan kontrolin täht tegimištos, pened elektromašinad), torguind.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Podkumk-jogen randal (Kuman oiged ližajogi), Mašuk-mägen (993 m) pautkil da pohjanno, 500..600 m korktusil valdmeren pindan päl. Pätigorsk sab reskveden Kubanišpäi vezivedon kal't. Matkad Stavropolihesai om läz 150 km lodeheze. Lähembaine lidn om Lermontov 10 km lodeheze avtotedme.

Pätigorsk-päraudtestancii sijadase «Mineraližed VededKislovodsk»-keskustal. Kaik om nell' raudtestancijad da üks' platform lidnan röunoiš.

Lidn jagase kudeks lidnanlaptaks Energetik-žilonke.

EläjadRedigeeri

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 142 511 ristitud. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 145 885 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt oli 147 861 eläjad vl 2020.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 71,5%, armenijalaižed — 13,3%, azerbaidžanlaižed — 3,1%, ukrainalaižed — 1,8%, kabardalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 8,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan 15 pühäpertid[1] oma saudud lidnas: kaks' päjumalanpertid, 11 jumalanpertid i kaks' časounäd. Riman katoline Sündun Toižetamižen pühäpert' om letud vll 1840−1844. Armenižen jumalankodikundan «Surb Sarkis»-jumalanpert' radab. Protestantizman kaks' loičendpertid (baptizm, seičemenden päivän adventistad) oma avaitud. Islaman pämečet' om olmas.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Pätigorskan medicinine kolledž[2], torguindan, tehnologijoiden i servisan tehnikum[3] (ende agrarine tehnikum), ekonomikan i innovacižtehnologijoiden tehnikum[4], mugažo üläopendusen Pätigorskan valdkundaline universitet[5] i severz'-se toižid aluzkundoid da filialad läz 40 tuhanke üläopenikoid.

Edeline lidnan pämez' om Andrei Skripnik (tal'vku 2017 — sulaku 2020).

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Pätigorskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Pätigorskan medicinižen kolledžan sait (med-college.ru). (ven.)
  3. Pätigorskan torguindan, tehnologijoiden i servisan tehnikum (ptet.ru). (ven.)
  4. Pätigorskan ekonomikan i innovacižtehnologijoiden tehnikuman sait (pteit.ru). (ven.)
  5. Pätigorskan valdkundaližen universitetan sait (pgu.ru). (ven.) (angl.)

IrdkosketusedRedigeeri



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk