Zmeinogorsk

Zmeinogorsk (ven.: Змеиного́рск) om Venäman lidn da lidnankund Altajan randan suves. Se om Zmeinogorskan rajonan administrativine keskuz.

Zmeinogorsk
Змеиногорск

Lidnanznam
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	9,410 ristitud
Pind	32,6 km²
Pämez'	Eduard Savinov (reduku 2018—)
Telefonkod	+7−38 587-xx-xxx
Avtokod	22
Aigvö	UTC+7 (MSK+4)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti žilo samha kuldad da hobedad. Vl 1757 lidnuz oli saudud varjoičemha sadud metalloid. Vozil 1941−1997 saihe äimetallišt kivendod. Žilo sai lidnan statusad vl 1952. Edel 2008. vot oli lidnümbrikoks, rajon eriži.

Zmeinogorsk šingotihe küllästamižfabrikal, juvelirfabrikal i likör-vodkan tegimel, nügüd' om eländsijaks rajonan kaivuziden radnikoiden täht. Vihandan jašman löudmižsija om Revnüh-mägen pautkel (Ревнюха) lidnan ümbrištos.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Korbolih- i Zmejovk-jogiden alangištoiš (ven.: Корболиха, Змеёвка, Alei-jogen üläbassein), 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulhasai om 360 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine lidn om Gornäk 53 km suvipäivlaskmha orhal vai 65 km avtol.

Klimat om ven kontinentaline, pehmdase lähižiden mägiden olendal. Voden keskmäine lämuz om +3,2 C°, kezakun-elokun +17,3..+19,4 C°, tal'vkun-uhokun −10,9..−13,6 C°. Ekstremumad oma −48,9 C° (tal'vku) i +40,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +12,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše. Paneb sadegid 679 mm vodes, enamba semendkus (64 mm), heinkus (85 mm) i redukus-kül'mkus (66..71 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (40..44 mm kus).

Tobmuz

Lazurk-žilo (ven.: село Лазурка, 169 rist. vl 2016, 25 km lidnaspäi) mülüb lidnankundha Zmeinogorskan ližaks. Lidnankundan pind — 33,38 km².

Valitas lidnan pämest i Rahvahandeputatoiden nevondkundan 16 ühtnijoid kaiken rahvahan änestusel nelläks vodeks. Edeline lidnan pämez' om Viktor Prokin (reduku 2013 — reduku 2018).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 955 ristitud, lidnankundan — 11 155 ristitud, rajonan pol'. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 9 410 eläjad. Vl 2017 kaik 10 575 ristitud elihe lidnas i 10 739 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 774 eläjad vl 1959.

Ortodoksižen hristanuskondan Spasan Toižetamižen puine jumalanpert' om saudud vll 2000-2013, se vajehti kadonut kivišt ühtennimišt jumalanpertid (radoi vll 1817−1938, panihe mantazole).

Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, koume školad, lapsiden sädamižen keskuz, muzikškol, čomamahtoine škol, sportškol.

Galerei

• 
  Kaivuztehmišton šingotesen istorijan muzei Akinfii Demidovan nimed (2012)
• 
  Muštnik pölištunuzile sodamehile (2013)
• 
  Liköran da vodkan tegim vl 2011
• 
  Lapsiden čomamahtoine škol (2013, ende Bergamt-kaivuden kontor)
• 
  Edeline lidnanznam (2006−2012)
• 
  18. voz'sadan padosein i uit Zmejovk-jogel

Irdkosketused

• Municipaližen ühtnikan tobmuden aluzkundoiden sait (администрация-города-змеиногорска.рф). (ven.)