Aleisk
Aleisk (ven.: Але́йск) om Venäman lidn da lidnümbrik Altajan randan keskuzpalas. Se om Aleiskan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 25,380 ristitud |
Pind | 43,87 km² |
Pämez' | Ivan Maskaev (viluku 2017—) |
Telefonkod | +7−38 553-xx-xxx |
Avtokod | 22 |
Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud Turksiban žiloks Aleiskai-raudtestancijanno (ven.: Алейская) vl 1913. Oli lidnanvuiččeks Aleisk-žiloks vozil 1926−1938. Vn 1939 vilukuspäi om lidnan statusanke. Om nimitadud jogen mödhe.
Aleisk šingotase järedan maižanduzrajonan sömtegimištol: jauh, surimed, pühävoi, mugažo lihakombinat i voisagudkombinat ratas, i tehtas kombisötet živatoiden täht.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Alei-jogen hural randal (ven.: Але́й 858 km pitte, Obin hura ližajogi), 170 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad lähembaižhe Barnaul-lidnhasai om 125 km pohjoižpäivnouzmha kaikil teil. «Barnaul — Rubcovsk — Semei»-raudtekeskust läbitab lidnad.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +2,7 C°, kezakun-elokun +17,6..+20,2 C°, tal'vkun-uhokun −13,2..−15,1 C°. Ekstremumad oma −46,5 C° (viluku) i +41,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −1,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,0 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-uhokus. Paneb sadegid 478 mm vodes, enamba heinkus (64 mm), elokus (52 mm) i redukus (53 mm), vähemba tal'vkus-sulakus (25..31 mm kus).
Tobmuz
vajehtaAleisk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Vera Serikova, radoi vn 2017 vilukuhusai. Lidnan Deputatoiden suiman ezimez' om Alla Starovoitova vn 2012 sügüz'kuspäi.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 510 ristitud, vn 2021 — 25 380 ristitud, vn 2002 — 28 551 ristitud. Kaik 28 735 eläjad oli lidnas vl 2017. Vll 1959−2020 lidnan ristitišt vajehtihe 28..31 tuhad eläjid röunoiš, kaikiš suremb ristitišt oli 32 487 eläjad vl 1970.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2002): venälaižed — 93,8 %, saksalaižed — 1,9 %, ukrainalaižed — 1,3 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, totarlaižed — 0,4 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] i mez'jumalankodi oma saudud lidnas.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, viž keskškolad (nomer 2, 4, 5, 7, 9), aluzškol (nomer 3), licei, čomamahtoiden škol, sportškol. Aleiskan tehnologine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaAleisk Vikiaitas |
Altajan randan lidnad | ||
Aleisk | Barnaul | Belokurih | Bijsk | Gornäk | Jarovoje | Kivi Obil | Novoaltaisk | Rubcovsk | Slavgorod | Zarinsk | Zmeinogorsk | ||