Slavgorod (Venäma)
Slavgorod (ven.: Славгород) om Venäman lidn Altajan randan lodehes. Se om Slavgorodan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2012).
Lidnanznam | |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2021) | 28,757 ristitud |
Pind | 53,32 km² |
Pämez' | Lüdmila Podgora (kezaku 2020—) |
Telefonkod | +7−38 568-xx-xxx |
Avtokod | 22 |
Aigvö | UTC+7 (MSK+4) |
- Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1910. Se sai lidnan statusad vl 1914. Transsiban raudtesarak tuli lidnha vl 1917.
Vspäi 2012 ühtištuihe Slavgorodad da sen rajonad lidnümbrikho.
Slavgorod šingotase radiotegimel, maidkombinatal, tagondpressmašiništon tegimel.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Sikači- da Sur' Jarovoje-järviden keskes, Kulundan stepin keskuses, 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Barnaulhasai om 394 km päivnouzmha raudtedme, Kazahstanan röunhasai — 20 km suvipäivlaskmha. Lähembaine lidn om Jarovoje 10 km suvipäivlaskmha avtotedme.
Kaik 23 žilod mülüdas lidnümbrikho Slavgorodan ližaks, sidä kesken Slavgorodskoje-žilo (3 557 rist. vl 2013) ani pohjoižhe lidnaspäi. Lidnümbrikon pind — 2 137 km².
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 389 ristitud, rajonan — 10 186 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38 413 eläjad vl 1959 i 33..35 tuh. eläjid vll 1989−2008. Vl 2018 kaik 29 916 ristitud elihe lidnas i 40 048 ristitud kaikes lidnümbrikos.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[1] i katoline pühäpert' oma olmas lidnas, islaman pühäpert' om sauvomas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma agrarine tehnikum[2] i pedagogine kolledž[3].
Galerei
vajehta-
Randan potrebsojuz:an baz (2016)
-
Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2019 nägu (om saudud vll 1978−1979)
-
Tagondpressmašiništon tegimen kontor vl 2016
-
Lidnan kul'turkeskuz (2016)
-
Slavgorod-päraudtestancijan sauvuz vl 2012
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaSlavgorod (Venäma) Vikiaitas |
Altajan randan lidnad | ||
Aleisk | Barnaul | Belokurih | Bijsk | Gornäk | Jarovoje | Kivi Obil | Novoaltaisk | Rubcovsk | Slavgorod | Zarinsk | Zmeinogorsk | ||