Urai (ven.: Урай) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon suvipäivlaskmas. Om ümbärtud Kondinskojen rajonan territorijal.

Urai
Урай
 Lidnanznam
Урайgerb Uraya na schite b.jpg
 Flag
Flag of Uray1.jpg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 40,559 ristitud
Pind 54,3 km²
Urai Урай
Pämez' Anatolii Ivanov
(reduku 2015—)
Telefonkod +7-34 676-xx-xxx
Avtokod 86, 186
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud sirdanuzil mehil Keskuzvenämaspäi vl 1922 kuti Urai-žilo. Vl 1960 otaškanzihe kävutamižhe Päivlaskmaižen Sibirin kivivoin ezmäšt Šaiman löudmižsijad (lähine žilo ven.: Шаим). Vl 1965 žilo sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.

Urai šingotase kivivoin samižel da sömtegimištol.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase tazangištol, igähižen rougun zonas i sen röunanno, Kond-jogen oiktal randal (ven.: Конда, Irtišan hura ližajogi), 55 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 430 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Jugorsk 154 km lodeheze orhal vai 204 km avtol i sen lähine Sovetskii. Lendimport om olmas. Paneb sadegid 400..450 mm vodes.

Urai om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

EläjadRedaktiruida

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 457 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 43 224 eläjad vl 2009. Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Sündundpäivän pühäpert' om saudud lidnha vll 1999−2001.

Urain politehnine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks.

IrdkosketusedRedaktiruida



Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai