Tulun (ven.: Тулун) om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Tulunan rajonan administrativine keskuz, ei mülü rajonha.

Tulun
Тулун
Lidnanznam
Coat of Arms of Tulun (Irkutsk oblast).png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 41,671 ristitud
Pind 134 km²
Tulun Тулун
Pämez' Jurii Karih
(heinku 2014—)
Telefonkod +7−39 530-xx-xxx
Avtokod 38, 85, 138
Aigvö UTC+8 (MSK+5)

IstoriiRedigeeri

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1735 kuti Tulunovskai-külä (ven.: деревня Тулуновская). Šingotaškanzihe žiloks kahten traktan sauvondan jäl'ghe — Moskvaspäi (1762−1774, nüg. «Sibir'»-trass) i Bratskhasai (19. voz'sadal, tämbäi nimitadas «Vitim»-trass). Transsib läbiti žilod, i vl 1897 ezmäine jonuz tuli Tulun-stancijha. Toine raudtestancii om Nür (ven.: Нюра). Tulun sai lidnan statusad vl 1927.

Lidn šingotase sömtegimištol, buran hilen samižel i mecan ümbriradmižel. Stöklantegim om sauptud vl 2002, gidrolitine tegim ei ole rados.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Ii-jogen känman molembil randoil (ven.: Ия, lankteb Bratskan vezivaradimhe, Angar-jogen hurapol'ne bassein), Päivnouzmaižen Sajanan ezimägišton mecstepin zonas, 460 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Irkutskhasai om 352 km suvipäivnouzmha orhal vai 392 km «Sibir'»-avtotedme. Lähembaine lidn om Alaudinsk 107 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 117 km avtotel vai Transsibal.

Tulun om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad da ižanduzRedigeeri

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 44 611 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 56 tuhad eläjid vl 1987.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Tulunan agrarine tehnikum, Tulunan pedagogine kolledž i medicinine škol.

IrdkosketusedRedigeeri



Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk