Renijan palliškod kubižen santimetran kohtha.
75
0
2
13
32
18
8
2
Re
186,207
Renii

Renii (Rerhenium latinan kelel) om 75nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Nece element om harv Man kores lujas 0,07 grammad tonnas palanke. Germanijalaižed himikad Ida i Val'ter Noddak avaižiba renijan vl 1925 spektroskopijan abul, i vl 1926 tedomehiden grupp sai elementan 2 mg. Sen nimi om anttud Reinanjogen nimen mödhe. Renii om jäl'gmäine avaitud element, kudambal stabiline izotop om olmas.

Metallal ei ole biologišt rolid.

Fizižed ičendadRedaktiruida

Renii om kova löumassulatud hobedaižvauged päličmänendmetall. Paramagnetik. Renijan tuhk adsorbiruib vezinikad.

Atommass — 186,207. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,02 g/sm³ (4. sija metalloiden keskes). Suladandlämuz — 3459 K (3186 C°, 2. sija metalloiden keskes vol'framan jäl'ghe). Kehundlämuz — 5903 K (5630 C°, kaikiš korktemb metalloiden keskes).

Londuseline renii kogoneb kahtes izotopaspäi: 185Re (37,07%) i 187Re (62,93%, β-čihodamiženke, T½=4,12 × 1010 vot). Tetas mugažo 33 ratud radioaktivišt izotopad 160..184, 186, 188..194 atommassanke, i 21 izomärad.

Himižed ičendadRedaktiruida

Muigotub il'mas korktemba mi 300 C° lämudel. Muigotandmärad: +7..−1 i −3, sidä kesken +2, +4, +6 i +7 päpaloin. Voib segoitada azotmuiktuses kebnas. Ei säda karbidoid.

KävutandRedaktiruida

Ottas kävutamižhe renijad metallurgijas da elektrotehnikas, saudas reaktivižid likutimid. Renii om hüvä katalizator mugažo.

Sadas severz'-se kümned tonnoid vodes mail'madme, molibdenan i vas'ken ühtes. Kaikiš järedambad löudmižsijad sijadasoiš Čiliš.

IrdkosketusedRedaktiruida