Osmii (Ososmium latinan kelel) om 76nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Osmijan kristallad
76
0
2
14
32
18
8
2
Os
190,23
Osmii

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Element om harv londuses, pala Mankores — 5 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Anglijalaine himik Smitson Tennant avaiži osmijan vl 1804. Nimi libub amuižgrek.: ὀσμή-sanaspäi osme «haju», sikš ku osmijan-iridijan muglühthesuladusen segoitand vedes vai muiktuses veb haižujan osmijan tetrahapandusen sädamižhe.

Osmijal ei ole ičenašt biologišt rolid. Osmijan ülembaine hapanduz (OsO4) om toksine lujas.

Fizižed ičendad vajehta

Osmii om hudr hoštai hobedaižtaivazma päličmänendmetall. Metalline osmii andase mehanižele ümbriradmižele lujas hondoin. Paramagnetik.

Atommass — 190,23. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 22,587 g/sm³ (kaikiš korktemb elementarižiden substancijoiden keskes). Suladandlämuz — 3306 K (3033 C°). Kehundlämuz — 5285 K (5012 C°).

Londuseline osmii mülütab kuz' stabilišt i üks' vähänradioaktivišt izotopoid: 184Os (0,02%), 186Os (1,59%, pol'čihodamižen pord — 2 × 1015 vot), 187Os (1,96%), 188Os (13,24%), 189Os (16,15%), 190Os (26,26%), 192Os (40,78%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 161..183, 185, 191, 193..197 atommassanke, i 9 izomärad.

Kävutand vajehta

Ottas kävutamižhe osmijad metallurgijas, elektrotehnikas da elektronikas. Se om hüvä katalizator mugažo. Kaikiš järedamb löudmižsija om Suviafrikan Tazovaldkundas (Bušvel'd), znamasižed löudmižsijad sijadasoiš Venämas, AÜV:oiš, Kanadas i Kolumbijas.

Irdkosketused vajehta