Kargopol'
Kargopol' (ven.: Ка́ргополь) om Venäman lidn da lidnankund Arhangel'skan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kargopolin rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam_(1781).png)
| |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2020) | 9,951 ristitud |
| Pind | 13 km² |
| |
| Pämez' | Viktor Ievlev (2016—) |
| Telefonkod | +7−81 841-xx-xxx |
| Avtokod | 29 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii vajehta
1146. voz' lugese lidnan alusenpanendan vodeks oficialižikš, Uz'lidnan kolonizacijan aigan. Gavriil Deržavin löuzi aigkirjad Kargopolin ühtes jumalankodišpäi kirjutesenke Belozerskan ruhtinasen toras sijališt ristitištod vaste, kudamb pani lidnust vägestusen jäl'ghe Kargino Pole:he (ven.: Каргино Поле). Kargopolin tahond mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1380, om kirjutadud siš Kargopolin Gleb-ruhtinasen polhe hänen oigetud sodajoukunke Kulikovon toran täht.
Eländpunkt mainitase dokumentoiš vspäi 1447 kuti Kargo Pole (ven.: Карго Поле). Se sai makundan lidnan statusad vl 1784 kuti Kargopol' . Ezmäi se oli Uz'lidnan gubernijan palaks, vozil 1801−1919 mülüi Oloncan gubernijha, vhesai 1929 — Vologdan gubernijha. Om Arhangel'skan agjan palaks vspäi 1937.
Kargopolin ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine, sömtegimišt (leibtegim, maidkombinat) i rahvahanpramozlad.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Änižjogen hural randal tobjimalaz (navigacii om jogedme), koumes-vides kilometras pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha Lač-järvespäi, 78 km matkad lähembaižhe Nändom-lidnhasai da raudtestancijhasai. Om 493 km matkad Arhangel'skahasai pohjoižhe. Distancii Moskvhasai om läz tuhad kilometrid.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +2,1 C°, kezakun-elokun +14..+17 C°, tal'vkun-uhokun −10..−12 C°. Ekstremumad oma −43,5 C° i +35,1 C°. Voib panda halad kaikil kuil päiči heinkus. Paneb sadegid 665 mm vodes, enamba heinkus-elokus (68..82 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (38..39 mm kus).
Pen' Zažigino-külä (7 rist. vl 2010) mülüb lidnankundha Kargopolin ližaks, sijadase lodeheze lidnaspäi. Lidnankundan pind om 38,73 nellikkilometrad.
Eläjad vajehta
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 745 ristitud[1], rajonan ristitišton nell' seičemendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 13 300 eläjid vl 1996. Kaik 10 055 eläjad oli lidnas vl 2017.
Ortodoksižen hristanuskondan päjumalanpert' da kümne jumalanpertid[2] om lidnas, niiden keskes kaks' vaiše jumalanpertid eliba kohenduses läbi da oma väges.
Kargopolin industrialine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Lidnankundan administracii om tühjitadud vn 2016 7. päiväspäi sügüz'kud, rajonan administracii tegeb sen velgusidme.
Transport vajehta
Kaik üks' avtobusan maršrut om lidnadme, taksi om toižeks kundaližeks transportaks. Puižed jogivaldmad oma olmas, avtotesild Änižjoges päliči.
Kargopol' ühtenzoitase avtobusoil Nändomanke, Pleseckanke, Konevo-žilonke, Arhangel'skanke, Severodvinskanke, mugažo Kargopolin rajonan eländpunktoidenke.
Galerei vajehta
-
Rajonan administracijan opendusen ohjanduz (2018), ende Vešnäkov-torgovanan pert'
-
Kargopolin 17-nden voz'sadan jumalanpertid oma čomitadud toštmatomal kivižel leiktandal
-
Pirs Änižjogel (2017)
-
Venäman počtan palakund (2017)
-
Avtobusstancii vl 2019
Tetabad mehed sidoiš Kargopolinke vajehta
- Baranov Aleksandr Andrejevič — venälaine torgovan, torguindfaktorijoiden alusenpanii Venälaižes Amerikas, oli sündnu Kargopolihe.
- Gil'ferding Aleksandr Födorovič — venälaine slavižentedai, fol'kloran keradai, kolnu Kargopoliš.
- Gun'kin Genrih Pavlovič — kirjutai, kirjoiden avtor Kargopolin agjas.
Sebruzlidnad vajehta
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnan municipaližen ühtnikan lehtpoled Kargipolin rajonan oficialižel kargopolland.ru-saital. (ven.)
- Lidnan turizman sait (kargopoltic.ru). (ven.)
| Kargopol' Vikiaitas |
| Arhangel'skan agjan lidnad | ||
| Arhangel'sk | Kargopol' | Koräžm | Kotlas | Mezen' | Mirnii | Nar'jan Mar | Novodvinsk | Nändom | Oneg | Severodvinsk | Sol'vičegodsk | Šenkursk | Vel'sk | ||