Durr

(Oigetud lehtpolelpäi Durr (heim))
Durr
Durr
Durran Sorghum × drummondii-gibrid (Sudanan hein)
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund: Tähkänikoižed (Poales)
Sugukund: Tähkheinäd (Poaceae)
Heim: Durr
Latinankel'ne nimi
Sorghum Moench, 1794
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 42106
NCBI 4557

Durr (latin.: Sorghum, sorgus-sanaspäi «korktuda») om üks'voččiden i äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim, kogoneb 30 erikospäi koumenke gibridanke. Vill'durran toižendad oma äiluguižed. Mülütadas Tähkheiniden sugukundha.

Leviganduz

vajehta

Seičemetoštkümne mecerikod kazdas Avstralijas, toižed oma Azijas, Indijan i Tünen valdmeriden saril, Afrikas i Keskuzamerikas. Villäsine durr (Sorghum bicolor-erik) om amuine maižanduzkul'tur, libub Ekvatorialižes Afrikaspäi. Kazvatadas Indijas 5 tuhad vozid, Kitaiš i Egiptas 4 tuhad vozid. Durran kul'turine toižend putui Evropha 15. voz'sadal, Amerikha — 17. voz'sadal.

Kazmuz om lämän- i päivännavedii, räkän-, solan- i kuivudenvastaine, intensivine päivänvauktuz i pit'kan päivän olmatomuz oma tarbhaižed. Durr voib kazda hüvin vägitomil mahusil toižiden villänkul'turiden jäl'ghe, no ei tirpi pakaižid, sodunuzid i muiktoid mahusid. Azotab kazvandad vilun aigan, sid' jätktab lämudes.

Ümbrikirjutand

vajehta

Seikh om oiged, ünäine südäimes. Se oleskeleb 0,5..7 m kortte erazvuiččil erikoil. Änikuz om löuste.

Eile äi eriližusid vill'durran toižendoiden keskes. Kazvandan lämuz om +20..+30 C°. Eziauguine kazvand om vitk. Jurišt šingotase znamasižešti. Ku vet om täudub, ka voib nitta severt-se kerdad vodes, mugažo kazvab teravamba heretusiden ližadusenke.

Nored kazmused mülütadas morimid (tanin i sinimuiktuz), voib nitta da antta živatoile vaiše täuz'kaznuzid heinid. Vegetacine pord om 120..130 päivest.

Kazvatand

vajehta

Ottas kävutamižhe villäks (jauh, surin, trahmal, spirt), sötmižkazmuseks (täuz'kaznu hein villänke) i tehnižeks kul'turaks (saharsirop, biopoltuz, kodiludad). Semetas rekul'tivuruimha mahust i varmitamha sen pindad.

Durran mail'man satuz oli 64 mln tonnoid vl 2016. Kaikiš järedambad kazvatajad oliba nened valdkundad: AÜV (12,2 mln t), Nigerii (6,9), Sudan (6,5), Meksik (5), Efiopii (4,7) i Indii (4,4).

Valitud erikod

vajehta
Gibrid

Homaičendad

vajehta