Arlon

Arlon (mugažo francijan kelel, virktas ​[aʁlɔ̃], vallon.: Årlon, alam.: Aarlen [ˈaːrlə(n)], lüksemb.: Arel [ˈaːʀəl], saks.: Arel [ˈaːʁəl]) om lidn da kund (kommun) Bel'gijan suvipäivnouzmaižes čogas. Mülüb Vallonii-regionha, sen Lüksemburg-agjan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn.

Arlon (veps. i fr.)
Aarlen (alam.)
Arel (saks.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Bel'gii
Eläjiden lugu (2022)	30,818 ristitud
Pind	119,06 km²
Pämez'	Vinsen Magnus (2013—, Vincent Magnus)
Telefonkod	+32-(0)63
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Istorii

Kaivandusiden andmusiden mödhe, se om kaikiš amuižemb lidn Bel'gijan territorijal, eläjad kävutiba Rimalaižen imperijan kül'betid hätken aigan. Mainitase kut galloiden Orolaun[enses]-külä 1.-4. voz'sadoil. Vll 950−1214 eländpunkt oli Arlonan grafkundan pälidnaks, sid' vhesai 1795 oli alištunu Lüksemburgan tobmudele. Vspäi 1839 mülüb Bel'gijha.

Arlon šingotase Ferrero Rocher-kompanijan šokoladfabrikal, turizmal (kaks' festivalid i Arlonan karnaval). Äjad eläjad ajeltas rata Lüksemburgha jogahižel muupäiväl. L'ježan universitetan üks' kampusoišpäi om avaitud (menedžmentan i londuseližen ümbrišton fakul'tet).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Lüksemburgan röunanno, Maasan i Reinan vezijagandal. Stancii «Brüssel' — Lüksemburg»-raudtekeskustal.

Eläjad

Vl 2007 lidnankundan eläjiden lugu oli 26 548 ristitud, francijankel'žed päpaloin. Kaikiš suremb kundan ristitišt om nügüd'. Vn 2020 augus arni lidnan ristitišt oli 16 315 eläjad. Edel 1910. vot lüksemburgan kel' oli kaikiš enamba levitadud kundas, vodele 1947 vaiše tuha eläjid mahtoi pagišta sil.

Municipalitet om katoline päpaloin, kacmata religijatomuden levigandushe. Judaizman pühäpert' i islaman mečet' ratas lidnas mugažo.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (arlon.be). (fr.)