Mass

Mass om skalärine fizine suruz, seičemen päižen keskes, märhapaneb hibjoiden inercižid i gravitacižid ičendoid statjoiš, konz niiden piguz om äjan vähemba mi vauktusen piguz.

Suruz om invariantine relätivižikš. Mass ei voi olda negativižen, no om modelid negativižen massan lugendanke. Järgeližes elos i 19. voz'sadan fizikas mass om vedusen sinonim (likumatoman hibjan statjas). Nügüd'aigaižen fizikan mödhe mass om likumatomuden energijha tazostadud: E = mc². Kaik makroskopižed objektad i kodielon predmetad, elementarižiden henegiden tobj pala (päiči fotoniš ozutesikš) harakterizuidas massal. Henegiden massan olemine sel'gitase niiden vastamižpainegel Higgsan kendanke.

Mass znamoičese m-kirjamel, märičese kilogrammil (SGS-sistemas grammil). Vll 1889−2018 kilogramman fizine cilindr oli massan etalonaks i kaitihe Rahvahidenkeskeižes märiden da veskoiden büros Parižan Sevr-ezilidnas. Nügüd' massan märičendühtnik märhapanese Plankan kaikenaigaižen kal't. Kibblan veskad kävutasoiš massan etalonan täht, se ladim märhapaneb joksusen väged mugoman elektrižen kendan sädandale, kudamb tazostab mall'ad etalonanke.

Jagadas massad inertižeks i gravitacižeks. Inertine mass harakterizuib hibjoiden inertižust i kuvastase Njutonan kahtendes käskuses: ku märhapandud inercialižes lugendsistemas vägi pigustoitab erazvuiččid hibjoid ühtejiččikš, ka niiden inertine mass om ühtejitte. Gravitacine mass (passivine i aktivine) ozutab, miččel vägel hibj vastamižpaneb vedandvägen irdpol'židenke kendoidenke, i mittušt gravitacišt kendad hibj sädab iče, se mass mülüb mail'man vedandvägen käskushe i kävutase massan märičemižes veskoičendal.

Homaičendad vajehta

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.