Mass om skalärine fizine suruz, seičemen päižen keskes, märhapaneb hibjoiden inercižid i gravitacižid ičendoid statjoiš, konz niiden piguz om äjan vähemba mi vauktusen piguz.

Kivez kaht kilogrammad vedutte veskoiden täht

Suruz om invariantine relätivižikš. Mass ei voi olda negativižen, no om modelid negativižen massan lugendanke. Järgeližes elos i 19. voz'sadan fizikas mass om vedusen sinonim (likumatoman hibjan statjas). Nügüd'aigaižen fizikan mödhe mass om likumatomuden energijha tazostadud: E = mc2. Kaik makroskopižed objektad i kodielon predmetad, elementarižiden henegiden tobj pala (päiči fotoniš ozutesikš) harakterizuidas massal. Henegiden massan olemine sel'gitase niiden vastamižpainegel Higgsan kendanke.

Mass znamoičese m-kirjamel, märičese kilogrammil (SGS-sistemas grammil). Vll 1889−2018 kilogramman fizine cilindr oli massan etalonaks i kaitihe Rahvahidenkeskeižes märiden da veskoiden büros Parižan Sevr-ezilidnas. Nügüd' massan märičendühtnik märhapanese Plankan kaikenaigaižen kal't. Kibblan veskad kävutasoiš massan etalonan täht, se ladim märhapaneb joksusen väged mugoman elektrižen kendan sädandale, kudamb tazostab mall'ad etalonanke.

Jagadas massad inertižeks i gravitacižeks. Inertine mass harakterizuib hibjoiden inertižust i kuvastase Njutonan kahtendes käskuses: ku märhapandud inercialižes lugendsistemas vägi pigustoitab erazvuiččid hibjoid ühtejiččikš, ka niiden inertine mass om ühtejitte. Gravitacine mass (passivine i aktivine) ozutab, miččel vägel hibj vastamižpaneb vedandvägen irdpol'židenke kendoidenke, i mittušt gravitacišt kendad hibj sädab iče, se mass mülüb mail'man vedandvägen käskushe i kävutase massan märičemižes veskoičendal.

Homaičendad

vajehta


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.