Aktinoidad vai Aktinidad om radioaktivižiden himižiden elementoiden grupp, kaik niid om 14. Mülüdas himižiden elementoiden periodižen tabluden III gruppha, 7 periodha.

Elementoiden nomerad oma 90..103. Iče aktinii-element ei ole aktinoid, no kactas sidä gruppan ramuziš paksus.

Enriko Fermi-fizikantedomez' ezimeleti ezmäižeks elementoiden olendad tabludes uranan taga hänen vn 1934 eksperimentoiden jäl'ghe. Viktor Gol'dšmidt-geohimik tariči «aktinoidad»-terminan vl 1937.

Ičendad vajehta

Aktinoidoil om läz ühtejiččid ičendoid. Kaik ned oma tipižed metallad. Kaik elementad oma radioaktivižed, pehmdad da hobedakahad. Torii om toižiden aktinoidoiden kovamb: se voib vanuda eskai.

Grupp jagase kahteks ristikoičijaks alagruppaks: transuranižed (kaik elementad uranan taga tabludes) da transplutonižed elementad (plutonijan taga).

Ei ole londuses äjid aktinoidoid, ned oma ratud, sinteziruidud elementad. Uran i torii oma olmas londuses, avaitihe niid ezmäižikš. Voib sada neptunijad, plutonijad, protaktinijad i americijad znamasižiš lugumäriš, mugažo aktinijad. Toižed aktinoidad i niiden äjad izotopad oma harvad lujas heredan radioaktivižen čihodamižen tagut. Samižen mahtused oma reakcii südäitukreaktoras, südäitukpoukahtuz, kebnembiden elementoiden bombardiruid neitronil da kebnoil atomil.

Kävutand vajehta

Aktinoidoiden tipine kävutand om atomenergetikas poltuseks i südäitukazegištos (uran, neptunii, plutonii, torii), sidä kesken kosmosas. Toižed kävutandad oma himižiden elementoiden sintez, radiohimižiden substancijoiden sintez da tedoiduz, kontrolirujad ladimed (americii savun andimiš), ühthesuladusiden paremboičend (torii).

Torijan i uranan izotopoiden relätivine mülünd kävutase tähthiden igän maričendan täht.

Homaičendad vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.