Saki
Saki (ukr. i ven.: Саки, krim.-tat.: Сакъ / Saq) om lidn-kurort da lidnümbrik Kriman suvipäivlaskmas. Se om Sakin rajonan administrativižeks keskuseks, no ei ole rajonan palaks.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma - de fakto Ukrain - de jure]] |
Eläjiden lugu (2018) | 24,797 ristitud |
Pind | 28,73 km² |
Pämez' | Andrei Ivkin (sügüz'ku 2014—) |
Telefonkod | +7−36 563, ende +380−6563 |
Aigvö | UTC+3 |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal. Se sai lidnan statusad vl 1952.
Sakin ižandusen päsarakod oma turizm (äiluguižed sanatorijad da pansionatad), sömtegimišt (leibänkombinat, maidtegim), mugažo raudbetontegesiden pästand om olmas.
Geografijan andmused
vajehtaSakinjärv sijadase lidnan da Mustmeren keskes, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidn otab järven pohjošt randad. Matkad Simferopolihesai om 45 km suvipäivnouzmha raudtedme. Lähembaine Jevpatorii-lidn da port sijadase 20 km päivlaskmha raudtedme vai avtotedme. Saki-raudtestancii om olmas «Simferopol' — Jevpatorii»-jonol vspäi 1915.
Klimat om ven meren kuivahk päipaštokaz. Heinkun lämuz om +22,7 C°, vilukun — +1,3 C°, voden keskmäine lämuz om +11,8 C°. Paneb sadegid 443 mm vodes, kuidme läz tazomäras. Kovad tulleid stepišpäi oleskeldas paksus.
Saki om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
vajehtaVl 2014 eläjiden lugu oli 23 400 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 31 990 eläjad vl 1989.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2014): venänikad — 69,0%, ukrainalaižed — 15,9%, krimantatarlaižed — 5,3%, totarlaižed — 1,8%, vaugedvenälaižed — 1,4%, armenijalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 4,4%.
Transport
vajehtaAvtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Homaičendad
vajehta
Irdkosketused
vajehtaSaki Vikiaitas |
Kriman lidnad | |||
Kriman Tazovaldkund | Alupk | Alušt | Armänsk | Bahčisarai | Belogorsk | Džankoi | Feodosii | Jalt | Jevpatorii | Kerč | Krasnoperekopsk | Saki | Simferopol' | Sudak | Ščelkino | Vanh Krim | ||
Sevastopol' | Balaklav | Inkerman | Sevastopol' | ||