Nerčinsk

Nerčinsk (ven.: Не́рчинск) om Venäman lidn da lidnankund Baikalantagaižen randan keskuzpalas. Se om Nerčinskan rajonan administrativine keskuz.

Nerčinsk
Нерчинск

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2021)	15,290 ristitud
Pind	100 km²
Pämez'	Roman Senotrusov (keväz'ku 2021—)
Telefonkod	+7−30 242-xx-xxx
Avtokod	75, 80
Aigvö	UTC+9 (MSK+6)

Istorii

Eländpunktan aluz oli pandud vl 1653 kozakoil kuti Nelückii-varmitez (ven.: Нелюцкий (Нелюдский) острог), tungusalaižiden Gantimur-ruhtinasen mehed vargastiba sišpäi da paloiba sidä lophu vl 1654. Vodele 1657 saudihe ut Nerčin varmitest (ven.: Нерчинский острог), nimitihe jogen mödhe. Vodel 1664 Gantimur da völ 40 heimoiden ohjandajad tuliba da andoihe Venäman tobmudele, kändihe kozakoil mugažo.

Vl 1689 Nerčinsk sai lidnan statusad, sil-žo vodel Nerčin kožundakt om allekirjutadud Kitainke täs. Hobedan valamižtegim radoi Nerčinskas. Rahvahanikoiden sodan aigan lidn oli ottud Japonijan sodavägil lühüdaks aigaks. Om kaičenus äi endevanhid pertid lidnas.

Nerčinsk šingotase turizmal i sömtegimištol (leibän edheotand, konditerine fabrik).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Nerč-jogen (ven.: Не́рча) hural randal tobjimalaz, seičemes kilometras sen lanktendan Šilk-jogehe sijaspäi (Amuran bassein), 490 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Čithasai om 210 km päivlaskmha orhal, 300 km raudtedme vai 270 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šilk 40 km päivlaskmha avtotedme vai 45 km raudtedme i Balei 44 km suvhe orhal vai 71 km avtol. Vižkilometrine raudtesarak ühtenzoitab lidnad Transsiban Priiskovai-stancijanke (ven.: Приисковая) suvhe lidnaspäi. Federaline Amur-trass (M58) mäneb koumekümnes kilometras lidnaspäi.

Klimat om terav kontinentaline, tal'v om hätkeline vilu lujas. Voden keskmäine lämuz om −5,3 C°, kezakun-elokun +14,8..+17,5 C°, tal'vkun-uhokun −25,3..−36,0 C°. Il'man keskmäine vozne relätivine nepsuz om 62,2 %.

Tobmuz

Pen' Makejevk-žilo (33 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Nerčinskan ližaks.

Edeline lidnan pämez' om Mihail Slesarenko (keväz'ku 2017 — sügüz'ku 2020, sid' radoi Nerčinskan rajonan pämehen).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 959 ristitud, lidnankundan — 14 999 ristitud, rajonan viž ühesandest, vn 2021 lidnan — 15 290 ristitud. Vl 2017 kaik 14 912 ristitud elihe lidnas i 14 945 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 17 tuh. eläjid vll 1979−1992 (17 000 rist. vl 1992).

Ortodoksižen hristanuskondan kafedraline Sündun Eläbzdusen päjumalanpert' om saudud vll 1814−1825.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa päivkodid (nomer 4..8, 10, 12, 16), aluzškol (nomer 2), kaks' keskškolad (nomer 1 i 9), lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol N.I. Verhoturovan nimed, rajonan lapsiden da norišton sportškol. Nerčinskan agrarine tehnikum om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

• 
  Mihail Butin-torgovanan pert'kulu (2020)
• 
  Sündun Eläbzdusen päjumalanpert', vn 2020 nägu
• 
  Istorižed torguindrived vl 2020
• 
  Vinmonopolijan istorine sauvuz (2021)
• 
  Lidnan Duman istorine sauvuz (2020)

Irdkosketused

• Lidnankundan tobmuden sait (гпнерчинское.нерчинск.чита.рф). (ven.)