Lund
Lund (mugažo ročin kelel, virktas [lɵnd], kändase «(mecan) sarik») om Ročinman lidn Skone-agjas. Se om Lundan kundan administrativine keskuz.
Lidnanznam | |
Valdkund | Ročinma |
Eläjiden lugu (2020) | 94,393 ristitud |
Pind | 26,37 km² |
Telefonkod | +46−46 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Istorii
vajehtaNügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Danijan tobmuden al 10. voz'sadan lopus (panihe 990. voz'-datan). Lidn kändihe Pohjoiževropan hristanuskondan keskuseks 11. voz'sadal, Lundan päjumalanpert' om saudud vl 1103. Danii kadoti kontrolid lidnan päl vl 1658, se kändihe Ročinman palaks formaližikš vl 1720.
Pakuitesen Tetra Pak-kompanijan päfater om saudud Lundas. Lidn šingotase Lundan universitetan tedoiduzkeskusil (sinhrotronad, materialantedon keskuz neitronpurtken alusel), medicinan AstraZeneca- i Gambro-kompanijoil. Sony Mobile-kompanijan (om ühtištudud Sony Corporation-kompanijanke vl 2021) evropine palakund sijadase lidnas. Lund om ümbärtud maižanduzrajonal.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase kümnes kilometras mererandaspäi, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Mal'mö-keskushesai om 15 km suvipäivlaskmha.
Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +9 C°, heinkus-elokus +18 C°, tal'vkus-keväz'kus +1..+3 C°. Ekstremumad oma −19 C° i +34 C°. Paneb sadegid 676 mm vodes, kuidme läz tazomäras, vähemba uhokus-semendkus (34..43 mm kus).
Eläjad
vajehtaVl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 82 800 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Vl 2021 kaiken kundan ristitišt oli 127 376 eläjad 439,91 km² pindal.
Kundan eläjiden 18,8 % sünduiba verhiže maihe (2014). Üläopenikoiden znamasine pala om ristitištos.
Lundan universitet[1] (roč.: Lunds universitet, 46 tuh. üläopenikoid vl 2022) radab vspäi 1666.
Transport
vajehtaAvtobusad i üks' tramvaijono (5,5 km vspäi 2020) oma kundaližeks transportaks lidnas. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas agjan lidnoidenke i Danijanke. Voib ajada kiruhjonusil Štokhol'mannoks i Göteborgannoks.
Lundan eläjad kävutadas Kopenhagenan Kastrup-lendimportad rahvahidenkeskeižiden reisiden täht, Mal'mön Sturup-lendimportad matkoiš Ročinmadme. Lund-Hassland-lendimport kaks' kilometrad suvhe om sauptud vl 2008, sen territorii om anttud tegimiden sauvondale.
Galerei
vajehta-
Kundan tobmuden uz' Kristallen-sauvuz, 2014
-
Pätorg (Stortorget, 2008)
-
Lundan päjumalanpert', vn 2007 nägu
-
Tetra Pak-kompanijan päfater i fabrik lidnan suves vl 2009
-
Edison Park-ofiskeskuz vl 2008
-
Lundan universitetan päsauvuz (2012)
-
Max IV-sinhrotron vl 2014
-
Lund-päraudtestancii vl 2010
Sebruzlidnad
vajehtaHomaičendad
vajehta- ↑ Lundan universitetan sait (lu.se). (roč.) (angl.)
Irdkosketused
vajehta- Lidnan da kommunan oficialine sait (lund.se). (roč.) (angl.)
Lund Vikiaitas |