Vikipedii

Paster Lui

(Oigetud lehtpolelpäi Lui Paster)
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Lui Paster (franc.: Louis Pasteur [lwi pastœʁ]; sünd. 27. tal'vku 1822, Dol', Jur-departament, Francii — kol. 28. sügüz'ku 1895, Vil'növ-l'Etan läz Parižad, Francii) — francijalaine mikrobiolog da himik, Francijan tedoakademijan ühtnii (1881).

Paster Lui
franc.: Louis Pasteur[1]
L. Paster vl 1878 (fotokuva)
L. Paster vl 1878 (fotokuva)
radmižen toižend:

mikrobioloog, himik, õppejõud, biokeemik, agronoom, loodusteadlane, biolog, litograaf, čomamahtai, botanikantedai

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Dole[d], Bourbonide restauratsioon[d][14][1]

valdkund:

 Francii[1]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Castle of Villeneuve-l'Étang[d], Marnes-la-Coquette[d][15][1]

tat:

Jean-Joseph Pasteur[d][1]

avtograf:

 Paster Lui VikiAitas

Paster ozuti nozoluziden kävundan i äjiden läžundoiden mikrobiologižen olmusen. Hän oli mikrobiologijan da immunologijan ühteks alusenpanijoišpäi, pani vakcinacijan alusid i sädi ezmäižid vakcinoid antraksad, pasterellözad i vedenpöl'gästuzläžundad vaste. Hänen töd kristalliden sauvuses da polärizacijan näguses paniba stereohimijan alusid.

Tedomehen kaclendtegod ozutiba mugažo, miše meiden aigan elon ičesündundad ei voi olda. Pasteran nimi om jalos tutab sikš, miše hänen nimel om nimitadud pasterizacijan process.

Biografii

vajehta

Mez' oli sündnu nahknikan kanzha. Sai erazvuiččid opendusid, sen paloin hänel oli čomamahtoižid mahtusid. Paster valiči tedomehen kar'jerad, avaiži vinmuiktusen kristalliden strukturad i kändihe fizikan professoraks 26-voččel. Vhesai 1867 radoi Dižonan liceiš i Strasburgan universitetas, oli londusentedon fakul'tetan dekanan Lilliš koume vot. Vll 1867−1888 tedomez' oli fiziologižen himijan laboratorijan pämehen, oli otnus medicinan problemoihe 1870-nzil vozil personaližen draman tagut (koume last koliba hädaspäi), ühtni Nacionaližhe medicinižhe akademijha vspäi 1873.

Vl 1868 Bonnan universitet andoi mehele medicinan doktoran arvod honoris causa, no hän pučihe sišpäi Franciž-Prussižen sodan tagut vl 1871. Vl 1888 tedomez' sabusti metod avaita Parižas Pasteran institutad. Sen direktoran hän radoi-ki surmhasai, siš om mahapandud-ki.

Homaičendad

vajehta
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 https://www.biography.com/people/louis-pasteur-9434402
  2. ↑ 2,0 2,1 RKDartists
  3. ↑ Louis Pasteur — ministère de la Culture.
  4. ↑ 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. ↑ 5,0 5,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  6. ↑ 6,0 6,1 Find a Grave — 1996.
  7. ↑ 7,0 7,1 Who Named It?
  8. ↑ 8,0 8,1 KNAW Past Members
  9. ↑ 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
  10. ↑ 10,0 10,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  11. ↑ Artists of the World Online, Allgemeines Künstlerlexikon Online, AKL Online / Hrsg.: A. Beyer, B. Savoy — B: K. G. Saur Verlag, Verlag Walter de Gruyter, 2009. — ISSN 2750-6088 — doi:10.1515/AKL
  12. ↑ 12,0 12,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
  13. ↑ 13,0 13,1 GeneaStar
  14. ↑ Пастер Луи / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  15. ↑ Annonce de la mort de Louis Pasteur à l'Académie des sciences — 1895.
Paster Lui Vikiaitas


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Paster_Lui&oldid=151108"