Grenobl'

Grenobl' (franc.: Grenoble [gʁə.ˈnɔbl], sijaline pagin Grenoblo, oksit.: Graçanòbol) om lidn da kommun Francijan suvipäivnouzmas. Mülüb Overn' — Ron — Al'pad-regionha, sen koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om Izer-departamentan administrativižeks keskuseks.

Grenobl'
Grenoble

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Francii
Eläjiden lugu (2021)	157,477 ristitud
Pind	18,13 km²
Pämez'	Erik Pjolle (mandat 2014−2026, Éric Piolle)
Telefonkod	+33-(0)476-xxx-xxx
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart ezilidnoidenke, kommunoiden röunad (2012)

Istorii

Varmitadud eländpunktan aluz om pandud 3. voz'sadal Kularo-nimitusenke. Vl 380 udesnimitihe Gracianopol:ikš rimalaižen Gracian-imperatoran nimen mödhe. Imperijan čihodamižen jäl'ghe lidn mülüi Burgundijan kunigahusihe vhesai 1032. Vspäi 1349 om Francijan palaks, oli röunman lidnuseks keskaigan. Vl 1968 Grenobl' vastsi 10. Tal'veližid Olimpižid vändoid.

Grenobl' šingotase nenil sarakoil: elektroladimišt i elektronikan komponentad, jüžmak mašiništ (Caterpillar), sauvondmaterialiden pästand, soban edheotandad (sormikod).

Geografijan andmused

Lidnan nimitadud fartalad (2011)

Lidn sijadase koumes alangištos, Izer-jogen randal (franc.: Isère 286 km pitte, Ronan hura ližajogi), 212..500 m korktusil, 398 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud Al'piden koumel mägisel'gal: Šartröz, Bel'don i Verkor. Matkad Parižhasai om 483 km lodeheze-pohjoižhe.

Klimat om subtropine valdmeren valatoitusenke, lendimportan (40 kilometras) klimat om ven kontinentaline. Lidnas voden keskmäine lämuz om +13,4 C°, kezakun-elokun +21,3..+23,6 C°, tal'vkun-uhokun +3,5..+4,9 C°. Ekstremumad oma −12,3 C° (uhoku) i +40,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus. Paneb sadegid 924 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus (98 mm), vähemba uhokus (54 mm) i sulakus (61 mm).

Eläjad

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 158 346 ristitud, vl 2016 — 158 180 ristitud. Vspäi 1962 ristitišt vajehtihe 150..166 tuh. eläjid röunoiš (166 037 rist. vl 1975). Lähižidenke ezilidnoidenke (358,1 km²) ristitišt om 451 096 eläjad. Kaik 714 799 ristitud elihe lidnaglomeracijas vl 2018 2876 nellikkilometrad pindal (vl 2016 oli 687 985 ristitud).

Grenobl' om üläopendusen znamasine keskuz, 54 tuhad üläopenikoid oli lidnas vl 2013.

Transport

Avtobusad (26 maršrutad) i tramvaid (viž jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas sen ezilidnoidenke. Funikulöran jono radab. Raudte ühtenzoitab nenidenke lidnoidenke: Lion, Ženev, Valans, Francijan suven lidnad. Vspäi 2016 avtoiden lasktud piguz om 30 km/čas penil irdoil i 50 km/čas suril irdoil.

Grenoblin rahvahidenkeskeine civiline Al'pad-Izer-lendimport (GNB / LFLS, 308 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 40 km päivlaskmha-lodeheze lidnaspäi. Tehtas sezonižid čarterreisid Suren Britanijan lidnoihe tal'vaigan päpaloin, mugažo Stokhol'mha, Kopenhagenha, Tel' Avivha. Kävutase lendajiden opendusen täht. Avtobusad ühtenzoittas lidnad Lionan i Ženevan surembidenke lendimportoidenke.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (ville-grenoble.fr). (fr.)
• Lidnan turizman sait (grenoble-tourisme.com). (angl.) (saks.) (isp.) (fr.)