Zavitinsk
Zavitinsk (ven.: Завити́нск) om Venäman lidn Amuran agjan suves. Se om Zavitinskan ümbrikon (edel vn 2021 vilukud — rajonan) administrativižeks keskuseks da palaks.
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 9,253 ristitud |
Pind | 11,5 km² |
Telefonkod | +7−41 636-xx-xxx |
Avtokod | 28 |
Aigvö | UTC+9 (MSK+6) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1906 kuti Zavitai-külä (ven.: Завитая). Vl 1912 Transsiban sauvond mäni läz küläd. Kätihe küläd lidnanvuiččeks Zavitai-žiloks vl 1936. Žilo sai lidnan statusad vl 1954, udesnimitihe siloi-žo.
Zavitinsk šingotase valdkundan holitišil, torguindal i raudten holitusen edheotandoil (ten mašinstancii-306 nellänke cehanke: jonusiden kohenduz, rel'soiden i špaloiden ühthekeradamine raudtepaloikš, raudteinstrumentan pästand).
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Zavitai- da Burei-jogiden keskes (Amuran hurad ližajoged), 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rel'jef om tazo, kukhikaz vähän.
Zavitai-raudtestancii (ven.: Завитая) radab Transsibal vspäi 1914. Matkad Blagoveščenskhasai om 162 km päivlaskmha. Lähembaine lidn om Raičihinsk 40 km suvhe avtotedme. «Amur»-trass (Čit — Habarovsk) läbitab lidnan pohjoižpäivnouzmašt palad.
Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om −0,1 C°, kezakun-elokun +17,9..+20,4 C°, tal'vkun-uhokun −18,6..−24,3 C°.
Tobmuz
vajehtaČervonaja Armii-žilo (ven.: Червоная Армия, 190 rist. vl 2018), Novoaleksejevk-žilo (село Новоалексеевка, 111 rist. vl 2018) da Tur-raudtestancii (Тур) kaikenaigaižeta ristitištota mülüiba lidnankundha Zavitinskan ližaks. Lidnankund om tühjitadud vn 2021 vilukuspäi. Lidnankundan pind oli 245 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' oli Administracijan pämez'. Sen jäl'gmäine pämez' oli Tat'jana Docenko (sügüz'ku 2016 — reduku 2021). Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2022 keväz'kus.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 481 ristitud, lidnankundan — 11 811 ristitud, rajonan ristitišton koume nelländest, vn 2021 — 9 615 ristitud. Vl 2017 kaik oli 10 743 eläjad oli lidnas i 11 057 eläjad kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..22 tuhad eläjid vozil 1989−1998 (22 300 rist. vl 1992).
Nevondkundaližel aigal sodadivizii baziruihe lidnas, sodalendimport oli olmas. Läz ei ole sodavägid lidnas 2000-nziš vozišpäi.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikoi-arhangelan puine jumalanpert'[1] oli vll 1990−1998, paloi. Uz' kivine jumalanpert' om saudud vspäi 1999.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 3, 5), čomamahtoiden škol, sportškol. Amuran agrarižen kolledžan (Blagoveščensk) palakund[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta
Amuran agjan lidnad | ||
Belogorsk | Blagoveščensk | Ciolkovskii | Raičihinsk | Skovorodino | Svobodnii | Šimanovsk | Zavitinsk | Zei | Tind | ||