Tind
Tind (ven.: Ты́нда) om Venäman lidn da lidnümbrik Amuran agjan lodehes. Se om Tindan ümbrikon (edel vn 2021 vilukud — rajonan) administrativižeks keskuseks mugažo (ei mülü sihe), agjan nellänz' surtte lidn. Kuctas Tindad «BAM:an pälidnaks».
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 28,160 ristitud |
Pind | 124 km² |
Pämez' | Sergei Guläjev (sulaku 2023—) |
Telefonkod | +7−41 656-xx-xxx |
Avtokod | 28 |
Aigvö | UTC+9 (MSK+6) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti Tindinskii-žilo. Se sai lidnan statusad vn 1975 kül'mkus, udesnimitihe siloi-žo, kändamha «BAM»-raudten sauvondan keskuseks.
Tindan tegimišton päsarakod oma raudten holituz (kaks' depod), raudten da avtoten sauvondan edheotandad, mecan varhapanend da ümbriradmižen kompleks. Pened edheotandad pästtas leibtegesid. Sauptihe sömtegimišton edheotandoid (lihamaidkombinat, leibtegim, alkogolitomiden jomiden tegim).
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase ühtennimižen jogen randal (Amuran hurapol'ne bassein), 520 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud taigmecal sambnuziden vulkanoiden pautkil. Lidn alištub sur'vezile (jäl'gmäine oli vn 2022 elokus), manrehkaidusile (5,9 ballad vn 2011 14. redukud).
Matkad Blagoveščenskhasai om 572 km suvipäivnouzmha orhal vai 820 km «Amur»-avtotedme. Lähembaine lidn om Skovorodino 140 km suvhe orhal, 180 km avtotedme vai raudtedme.
Klimat om terav kontinentaline mussonan pirdoidenke. Keza om lühüd läm', tal'v om vilu lujas i kuiv. Voden keskmäine lämuz om −4,3 C°, kezakun-elokun +14,3..+17,3 C°, tal'vkun-uhokun −22,5..−28,0 C°. Voib panda halad i lunt elokus. Paneb sadegid 399 mm vodes, enamba kezakus-elokus (72..86 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (4..13 mm kus).
Tobmuz
vajehtaTind om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnfartaliden pind om 34 km².
Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Marina Mihailova (reduku 2018 — tal'vku 2022), Jevgenii Cerenkov (tal'vku 2012 — sügüz'ku 2018), Mark Šul'c (1992−2004, semendku 2008 — tal'vku 2012), Viktor Zubovatkin (2004 — semendku 2008). Lidnan Duman ezimez' om Nikolai Čirkin vn 2023 sügüz'kuspäi. Edeline Duman ezimez' om Igor' Magarlamov (sügüz'ku 2018 — sügüz'ku 2023).
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 36 275 ristitud, vn 2021 — 28 625 ristitud. Kaik 33 189 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 65 tuhad eläjid vl 1991.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert' (om letud vll 1994−2001), Jumalanmaman Katken Tindan naižjumalankodi (vspäi 2002) puiženke jumalanpertinke.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1..3, 5..7, 11, 12), koume keskškolad (nomer 2, 6, 7), klassine gimnazii (nomer 2), licei (nomer 8), äiprofil'ne lapsiden sädamižen keskuz, muzikškol, čomamahtoine škol, koume sportškolad (nomer 1, 2 i nomer 4 «Olimp»). Lidnan professionaližen opendusen aluzkund om Baikalan-Amuran raudtetransportan institut[2] (Edahaižen Päivnouzmman valdkundaližen ühtenzoituzteiden universitetan (Habarovsk) filial) i sen Tindan raudtetransportan tehnikum.
Galerei
vajehta-
Lidnan administracijan sauvuz (2009)
-
Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2009 (vai 2011) nägu
-
Tind-raudtestancii vl 2006
-
Lidnan stadion (2009 vai 2011)
-
Avtotesild Tindas paliči vl 2022
-
Tind-päraudtestancijan sauvuz vl 2007
-
Nevondkundaline lidnanznam (oli väges vhesai 2006)
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaTind Vikiaitas |
Amuran agjan lidnad | ||
Belogorsk | Blagoveščensk | Ciolkovskii | Raičihinsk | Skovorodino | Svobodnii | Šimanovsk | Zavitinsk | Zei | Tind | ||