Viru (est.: Võru [ˈʋɤru], vir.: Võro, saks.: Werro; ven.: Верро edel 1917 vot) om lidn da transporttesol'm Estinman suvipäivnouzmas. Om Virun makundan administrativižen keskusen.

Viru
Võru
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Estinma
Eläjiden lugu (2019-01-01) 11,859 ristitud
Pind 14 km²
Viru Võru
Pämez' Anti Allas
(kül'mku 2013—)
Telefonkod +372-xxx-xxxx
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Lidnan kart vl 2012

Istorii

vajehta

Edeline Kirumpää-lidneihut mainitaškanzihe vspäi 1322. Se kaiči Derptan arhijereikundan röunad i oli pandud mantazole suriden susedvaldkundoiden äiluguižiden sodoiden rezul'tataks. Nügüd' se om pen' eländpunkt ani pohjoižhe lidnaspäi.

Verro-usadib mainitase ezmäižen kerdan vl 1590. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Lifländijan jenaralgubernatoran käskön mödhe vn 1784 elokun 21. päiväspäi kuti uden makundan lidn-keskuz usadiban sijas. Saudihe pertištod vn 1785 planan mödhe. Vn 1793 pühäpert' om letud Jekaterina II-imperatornaižen aburahoišpäi, nimitihe hänen oiktastuseks.

Viru šingotase mecan ümbriradmižen, meblin i turizman edheotandoil, maižanduzrajonan keskuseks.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase makundan keskuzpalan pohjoižes. Tamul-järv (est.: Tamula 69 m ü.m.t., 2,3 km²) om lidnan päivlaskmas. Vagul-järv (est.: Vagula 6 km²) sijadase sen taga, Vihandu-jogi (est.: Võhandu jõgi 162 km pitte) lähteb sišpäi i om lidnan lodehližeks röunaks. Koreli-oja läbitab lidnan keskuzpalad. Matkad Tallidnhasai om 221 km lodeheze orhal, 253 km avtotedme vai raudtedme. «PetseriValg»-raudtekeskust läbitab lidnan suvipalad.

Eläjad

vajehta

Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 667 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 17 496 eläjad vl 1989.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2011): estilaižed — 91,98%, venänikad — 6,35%, ukrainalaižed — 0,51%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,16%.

Galerei

vajehta

Irdkosketused

vajehta