Gügo Viktor
Viktor Mari Gügo (franc.: Victor Marie Hugo, virktas: [viktɔʁ maʁi yˈɡo]; sünd. 26. uhoku 1802, Bezanson, Francii — kol. 22. semendku 1885, Pariž, Francii) — francine kirjutai, runokirjutai, prozankirjutai da dramaturg, francižen romantizman pävei da teoretik.
Gügo Viktor | |
franc.: Victor Hugo | |
Viktor Gügo fotokuval (läz 1875. vot) | |
nimi sündundan jäl'ghe: |
franc.: Victor-Marie Hugo |
---|---|
radmižen toižend: |
politikanmez', näitekirjanik, romaanikirjanik, joonistaja, libretist, esseist, kirjutai, illustraator, reisikirjanik, runokirjutai, kunstiajaloolane, publitsist, graafik |
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: | |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
Gügo Viktor VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Biografii
vajehtaGügo sai tetabut kirjutajaks ezmäižiš sädusišpäi. Mez' oli Francijan akademijan ühtnijan vspäi 1841. Radoi Francijan senatoran Sen-departamentaspäi vll 1876−1885. Formiti ičeze kirjoid kuvil, kaičese läz nelläd tuhad kuvid, niiden tobj pala om sätud pirdimel i mustoil vll 1848−1851.
Gügon ak oli Adel' Fuše (1803−1868) vn 1822 redukuspäi. Sündutihe viž last naimiželos: Leopol'd (koli vagahaižen), Leopol'dina, Šarl', Fransua-Viktor, Adel'.
Sädused
vajehta- Romanad i starinad
- «Gan Islandijalaine» (1823, franc.: Han d'Islande).
- «Büg-Žargal'» (1826, Bug-Jargal).
- «Süttud surmičendale ristitun jäl'gmäine päiv» (1829, Le Dernier jour d’un condamné).
- «Parižan Jumalanmaman päjumalanpert'» (1831, Notre-Dame de Paris, ezmäine istorine roman francijan kelel).
- «Klod Gö» (1834, Claude Gueux).
- «Kükstud» (1862, Les Misérables).
- «Meren radnikad» (1866, Les Travailleurs de la Mer).
- «Ristit, kudamb nagrab» (1869, L’Homme qui rit).
- «Ühesakümne koumanz' voz'» (1874, Quatrevingt-treize).
- Dramaturgii
- «Ines de Kastro» (1819/1820, Inez de Castro)
- «Kromvel'» (1827, Cromwell)
- «Marion De Lorm» (1829, Marion de Lorme)
- «Ernani» (1829, Hernani)
- «Kunigaz bobištuse» (1832, Le roi s’amuse)
- «Lukrecia Bordžia» (1833, Lucrèce Borgia)
- «Maria Tüdor» (1833, Marie Tudor)
Homaičendad
vajehta- ↑ 1,0 1,1 1,2 Deutsche Nationalbibliothek Record #118554654 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ 3,0 3,1 Victor Hugo
- ↑ 4,0 4,1 Victor Hugo / Assemblée nationale
- ↑ Victor Marie Hugo — ministère de la Culture.
- ↑ Victor Marie Hugo — OUP, 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7
- ↑ 8,0 8,1 SNAC — 2010.
- ↑ Internet Broadway Database — 2000.
- ↑ 10,0 10,1 Find a Grave — 1996.
- ↑ 11,0 11,1 International Music Score Library Project — 2006.
- ↑ 12,0 12,1 ISFDB — 1995.
- ↑ 13,0 13,1 filmportal.de — 2005.
- ↑ 14,0 14,1 Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ 15,0 15,1 Vegetti Catalog of Fantastic Literature
- ↑ Artists of the World Online, Allgemeines Künstlerlexikon Online, AKL Online / Hrsg.: A. Beyer, B. Savoy — B: K. G. Saur Verlag, Verlag Walter de Gruyter, 2009. — ISSN 2750-6088 — doi:10.1515/AKL
- ↑ 17,0 17,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ 18,0 18,1 Archivio Storico Ricordi — 1808.
- ↑ 19,0 19,1 Bibliothèque nationale de France Record #11907966z // BnF catalogue général — Paris: BnF.
- ↑ 20,0 20,1 20,2 20,3 20,4 Catalog of the German National Library
Gügo Viktor Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |