Bezanson (franc.: Besançon [bəzɑ̃sɔ̃]) om lidn da kund (kommun) Francijan i sen Burgundii — Franš-Konte-regionan päivnouzmas. Lidn om Du-departamentan administrativine keskuz.

Bezanson
Besançon
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2019) 117,912 ristitud
Pind 65,05 km²
Bezanson Besançon
Pämez' Enn Vinjo
(mandat 2020−2026,
Anne Vignot)
Telefonkod +33-
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2021)

Istorii

vajehta

Amuižen aigan eländpunktan nimi oli Vesontio. Gai Julii Cezar' pani sidä galloiden sekvanad-heimon keskuseks vl 58 EME. Bezansonan episkopad oma tetabad 4. voz'sadaspäi. Vhesai 1654 lidn oli joudjaližeks Pühäs Rimalaižes imperijas. Istorižen Franš-Konte-regionan keskuz, administrativine-ki vll 1676−2016 sen olendan aigan. Järed lidnuz om saudud lidnas 17. voz'sadan kahtendes poles, om kaičenus hüvin.

Nügüd'aigan Bezanson šingotase časuiden tehmižel, mašinansauvomižel i omblendtegimištol. Kompanijad mikrotehnologijoiden, mikromehanikan i biomedicinižen inženerijan sferas. Francijan armijan üks' kahtes divizijaspäi baziruiše lidnas.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Du-jogen keskjoksmusen alahan oiktal randal päpaloin (franc.: Doubs, Sonan hura ližajogi). Istorine keskuzpala om saudud jogen känmas läz kilometrad diametral, 250 m ü.m.t. korktusel. Om korktoid kukhid lidnan ümbrištos, 500 metrhasai ü.m.t.. Matkad regionan administrativižhe Dižon-keskushesai om sada kilometrad päivlaskmha, Šveicarijan Lozannhasai om 125 km suvipäivnouzmha.

Klimat om ven valdmeren kontinentaližen pirdoidenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +18,2..+20,2 C°, tal'vkun-uhokun +2,9..+3,9 C°. Ekstremumad oma −20,7 C° (viluku, uhoku) i +40,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,7 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 1157 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus (108 mm) i sügüz'kus-tal'vkus (101..112 mm kus), vähemba uhokus (81 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..78 % röunoiš keväz'kus-elokus, 87..88 % redukus-vilukus.

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan fartalad (2007)

Lidn jagase 14 nimitadud rajonaks (äilugu franc.: quartiers).

Edeline lidnan pämez' (mer, franc.: maire de Besançon) om Žan-Lui Fussere (Jean-Louis Fousseret, keväz'ku 2001 — heinku 2020).

Eläjad

vajehta

Vs 1999 Bezansonan ristitišt jäb 116..117 tuhad eläjid röunoiš. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 120 315 eläjad vl 1975. Kaik 280 701 eläjad om lidnaglomeracijas 2514,5 km² pindal (2019).

Franš-Konten universitetan[1] päfater (franc.: Université de Franche-Comté, alusenpanend 1423, 29 tuhad üläopenikoid) sijadase Bezansonas vspäi 1621.

Homaičendad

vajehta
  1. Franš-Konten universitetan sait (univ-fcomte.fr). (fr.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)

Irdkosketused

vajehta