Sendai

Sendai, oficialižikš Sendai-lidn (japonan kelel: 仙台市 [seꜜndai], vepsän kirjamil: Sendai-si) om Japonijan kaks'toštkümnenz' surtte lidn, Mijagi-prefekturan administrativine keskuz. Se om Tohoku-regionan kaikiš suremb lidn.

Sendai
仙台市
(Sendai-si)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Japonii
Eläjiden lugu (2023)	1,098,335 ristitud
Pind	786,30 km²
Pämez'	Kazuko Koori (eloku 2017—, 郡 和子 Kōri Kazuko)
Telefonkod	+81-(0)22
Aigvö	UTC+9

Lidnan sijaduz valdkundas (2013)

Istorii

Lidnan territorii oli elänzoittud 20 tuhad vozid tagaz völ. Eländpunktan aluz om pandud vn 1600 tal'vkus Date Masamune-feodalan-daimön lidnuseks. Hänen irdoiden plan om kaičenus tähäsai lidnan keskuzpalas. «Sendai»-nimitusen augotižlibund ei ole sel'ged.

Vl 1887 raudtejono ühtenzoiti Sendaid Tokionke. Sendai sai oficiališt lidnan statusad vn 1889 1. päiväl sulakud nügüdläižen municipaližen sisteman sädandan jäl'ghe. Tohokun imperatorine universitet zavodi radod vl 1907. Toižen mail'mansodan aigan lidn oli alištunu bombardiruindale AÜV:oiden sodavägil vn 1945 10. päiväl heinkud, lidnan keskuzpala oli muretud, 2755 eläjad pölištuihe.

Sendai šingotase torguindal, openduzkeskuseks (seičeme universitetad), turizmal (2,2 mln tulijoid vl 2016). Valdkundan äiluguižiden korporacijoiden palakundad ratas lidnas, regionan elektroenergetikan edheotandoiden päfaterad sijadasoiš Sendaiš mugažo. Sendain meriport om saudud 10..15 kilometras päivnouzmha lidnan keskusespäi, toine om kalanpüdandan port Siogam-lidnas ani pohjoižpäivnouzmha.

Geografijan andmused

Lidn seižub Tünen valdmeren lodehližel randal, sijadase Honšü-saren pohjoižpäivnouzmas, 57 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sendain territorii om kattud sambnuzil vulkanoil, kaikiš korktemb čokkoim om Funagat-mägi (1500 m ü.m.t.). Ou-mäged oma lidnan päivlaskmaižeks röunaks. Hirose-jogi (japon.: 広瀬川 Hirose-gava 45 km pitte) läbitab lidnad. Luja Mijagin manrehkaiduz oleskeleb lidnan mererandanno kerdan 25..40 vodes, jäl'gmäižed mugomad oliba vll 1978, 2005 (7,2 magnitudanke) i 2011 (magnitud 8,9, kümnemetriženke cunaminke). Matkad Tokio-pälidnhasai om 325 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai kaks' časud kiruhraudtel.

Klimat om valdmeren subtropine neps, pil'vekaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +12,8 C°, kezakun-sügüz'kun +19,2..+24,4 C°, tal'vkun-uhokun +2,0..+4,5 C°. Ekstremumad oma −11,7 C° (viluku, uhoku) i +37,3 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +5,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,8 C° (tal'vku). Paneb sadegid 1277 mm vodes, enamba kezakus-redukus (143..193 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (34..44 mm kus). Paneb lunt 59 sm tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 78..83 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 61..72 % toižiš kuiš.

Tobmuz

Sendain administrativižed rajonad vl 2009

Sendai-lidn jagase videks administrativižeks rajonaks (japon.: 区 ku). Aob-rajon (Aoba) om administrativižeks keskuseks.

Edeline lidnan pämez' om Emiko Okujama (奥山 恵美子 Okujama Emiko, eloku 2009 — eloku 2017).

Eläjad

Vl 1999 lidnan ristitišt ületi millionad. Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 1 052 147 ristitud. Läz 10 tuhad verazmalaižid elädas Sendaiš. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Aigtegod: prefekturan Dontosai-festival' (vilukus), Sendai (Aoba) macuri-festival' (kevädel), Tanabata-festival' (elokus), Irdaližen džazan festival', Mitinoku-Josakoi-kargfestival', pidatusen Starlight-aigtego («Tähthiden vauktuz»). Vspäi 2001 Rahvahidenkeskeine pianonvändajiden da violižnikoiden konkurs mäneb Sendaiš.

Transport

Avtobusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1987 metro radab lidnas (vspäi 2015 om kaks' jonod 30 stancijanke, 28 km ted). «Tohoku Sinkansen»-kiruhraudten (om saudud vodele 1982) Sendai-stancii sijadase Aob-rajonas. Ehtatimed ühtenzoittas meriportad Tomakomai- i Nagoi-lidnoiden portoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Sendai-lendimport (SDJ, 3,1 mln passažiroid vl 2015) sijadase lähižes Natori-lidnas, seičemes kilometras suvipäivnouzmha raudteekspressal mererandannoks. Sišpäi tehtas reisid Azijan pälidnoihe (Pekin, Šanhai, Seul, Taibei, Bankok), mugažo Japonijan järedoihe lidnoihe.

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (city.sendai.jp). (jap.) (angl.) (kit.) (kor.) (isp.) (fr.) (ven.) (vjetn.) (tail.)