Sendai, oficialižikš Sendai-lidn (japonan kelel: 仙台市 [seꜜndai], vepsän kirjamil: Sendai-si) om Japonijan kaks'toštkümnenz' surtte lidn, Mijagi-prefekturan administrativine keskuz. Se om Tohoku-regionan kaikiš suremb lidn.

Sendai
仙台市
(Sendai-si)
 Lidnanznam
Symbol of Sendai, Miyagi.svg
 Flag
Flag of Sendai, Miyagi.svg
Valdkund Japonii
Eläjiden lugu (2020-06-01) 1,091,407 ristitud
Pind 786,30 km²
Sendai 仙台市 (Sendai-si)
Pämez' Kazuko Koori
(eloku 2017—,
郡 和子 Kōri Kazuko)
Telefonkod +81-(0)22
Aigvö UTC+9

IstoriiRedaktiruida

Lidnan territorii oli elänzoittud 20 tuhad vozid tagaz völ. Eländpunktan aluz om pandud vn 1600 tal'vkus Date Masamune-feodalan-daimön lidnuseks. Hänen irdoiden plan om kaičenus tähäsai lidnan keskuzpalas. «Sendai»-nimitusen augotižlibund ei ole sel'ged.

Vl 1887 raudtejono ühtenzoiti Sendaid Tokionke. Sendai sai oficiališt lidnan statusad vn 1889 1. päiväl sulakud nügüdläižen municipaližen sisteman sädandan jäl'ghe. Tohokun imperatorine universitet zavodi radod vl 1907. Toižen mail'mansodan aigan lidn oli alištunu bombardiruindale AÜV:oiden sodavägil vn 1945 10. päiväl heinkud, lidnan keskuzpala oli muretud, 2755 eläjad pölištuihe.

Sendai šingotase torguindal, openduzkeskuseks (seičeme universitetad), turizmal (2,2 mln tulijoid vl 2016). Valdkundan äiluguižiden korporacijoiden palakundad ratas lidnas, regionan elektroenergetikan edheotandoiden päfaterad sijadasoiš Sendaiš mugažo. Sendain meriport om saudud 10..15 kilometras päivnouzmha lidnan keskusespäi, toine om kalanpüdandan port Siogam-lidnas ani pohjoižpäivnouzmha.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Sendain administrativižed rajonad

Lidn seižub Tünen valdmeren lodehližel randal, sijadase Honšü-saren pohjoižpäivnouzmas, 57 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sendain territorii om kattud sambnuzil vulkanoil, kaikiš korktemb čokkoim om Funagat-mägi (1500 m ü.m.t.). Ou-mäged oma lidnan päivlaskmaižeks röunaks. Hirose-jogi (japon.: 広瀬川 Hirose-gava 45 km pitte) läbitab lidnad. Luja Mijagin manrehkaiduz oleskeleb lidnan mererandanno kerdan 25..40 vodes, jäl'gmäižed mugomad oliba vll 1978, 2005 (7,2 magnitudanke) i 2011 (magnitud 8,9, 10-metriženke cunaminke). Matkad Tokio-pälidnhasai om 325 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai kaks' časud kiruhraudtel.

Klimat om valdmeren subtropine neps. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +22..+24 C°, vilukun da uhokun — +1..+2 C°. Voden keskmäine lämuz om +12 C°. Paneb sadegid 1240 mm vodes, sidä kesken enamba kezakus-sügüz'kus (138..218 mm kus). Tal'vkul-uhokul paneb 26..48 mm kus. Voib paneškata lunt tal'vel, absolütine minimum om −11,7 C°.

Sendai-lidn jagase videks administrativižeks rajonaks (japon.: 区 ku). Aob-rajon (Aoba) om administrativižeks keskuseks.

EläjadRedaktiruida

Vl 1999 lidnan ristitišt ületi millionad. Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 1 052 147 ristitud. Läz 10 tuhad verazmalaižid. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Aigtegod: prefekturan Dontosai-festival' (vilukus), Sendai (Aoba) macuri-festival' (kevädel), Tanabata-festival' (elokus), Irdaližen džazan festival', Mitinoku-Josakoi-kargfestival', pidatusen Starlight-aigtego («Tähthiden vauktuz»). Vspäi 2001 Rahvahidenkeskeine pianonvändajiden da violižnikoiden konkurs mäneb Sendaiš.

TransportRedaktiruida

Avtobusad da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1987 metro radab lidnas (vspäi 2015 om 2 jonod, 30 stancijad, 28 km ted). «Tohoku Sinkansen»-kiruhraudten (om saudud vodele 1982) Sendai-stancii sijadase Aob-rajonas. Ehtatimed ühtenzoittas meriportad Tomakomai- i Nagoi-lidnoiden portoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Sendai-lendimport (SDJ, 3,1 mln passažiroid vl 2015) sijadase lähižes Natori-lidnas, 7 km suvipäivnouzmha raudteekspressal mererandannoks. Sišpäi tehtas reisid Azijan pälidnoihe (Pekin, Šanhai, Seul, Taibei, Bankok), mugažo Japonijan järedoihe lidnoihe.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida